Saint Lucia

Allikas: Vikipeedia
Saint Lucia
inglise Saint Lucia
Saint Lucia lipp Saint Lucia vapp
Saint Lucia lipp Saint Lucia vapp
Saint Lucia asendikaart
Juhtlause The Land, The People, The Light
Riigihümn "Sons and Daughters of St. Lucia"
Pealinn Castries
Pindala 616 km²
Riigikeel(ed) inglise
Rahvaarv 169 115 (2012)[1]
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Dame Pearlette Louisy
Peaminister Allen Chastanet
Iseseisvus 22. veebruar 1979
SKT 1,041 mld dollarit (2009) [2]
SKT elaniku kohta 6069 dollarit (2009) [2]
Rahaühik dollar (XCD)
Usund 61,1% katoliiklased, 10,4% adventistid, 8,8% nelipühilased
Ajavöönd maailmaaeg -4
Tippdomeen .lc
ROK-i kood LCA
Telefonikood 1-758

Saint Lucia on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Kariibi meres Väikestes Antillides Saint Vincent ja Grenadiinidest põhja pool ja Martinique'ist lõuna pool. Saint Lucia on tänapäeval maailmas ainus riik, mis on ametlikult nimetatud naise järgi. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Saint Luciast on pärit kaks Nobeli auhinna laureaati: Arthur Lewis (majandus) ja Derek Walcott (kirjandus). Saint Lucia on maailma väikseim riik, kust on pärit Nobeli auhinna laureaadid.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi nimi "Saint Lucia" tähendab "püha Luciat." Nime andsid riigi suurimale saarele prantsuse merehädalised, kes pärimuse järgi pääsesid pühaku nimepäeval 13. detsembril 1502 laevaõnnetusest. Põlisasukad kariibid nimetasid saart Hewanorra. [3]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia asub Väikestes Antillides. Riigist lõunas asuvad Saint Vincent ja Grenadiinid, kagus Barbados ja põhjas Prantsusmaale kuuluv Martinique. Riigist idas asub Kariibi meri ja läänes Atlandi ookean.

Riigi rannajoone kogupikkus on 158 kilomeetrit. [4] Pikim vahemaa maismaal on 43 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 23 kilomeetrit idast läände. [5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Gros Pitoni ja Petit Pitoni mäed.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia hõlmab samanimelise saare ja ümbruskonna väikesaared. Riigi kaguosas asub Maria saarestik, mille suurima saare pindala on 0,1 km². Riigi loodeosas asuv 0,18 km² suurune Pigeoni saar on 1972 ehitatud tammiga ühenduses Saint Luciaga. Saared on vulkaanilise tekkega. Saint Lucia saare keskosas kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik. [6] Kõrgeim mägi on 950 meetri kõrgune Mount Gimie. Riigi tuntumad pinnavormid on endise vulkaanikraatri jäänukid, koonusekujulised Gros Pitoni ja Petit Pitoni mäed. Vulkaanilise tekke tõttu leidub saarel kuumaveeallikaid.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Mägedest alguse saavad jõed on lühikesed, kuid moodustavad kokku 37 valglat. Riigi pikim jõgi on 12,84 kilomeetri pikkune Roseau jõgi. Teised suuremad jõed on Cul de Saci, Canellesi, Dennery, Fondi, Piaye, Doree, Canariesi ja Marquisi jõgi. [7] Saartel järvi pole. [8] Riigis leidub 8 juga. [9]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu riigis on kirjeldatud 1300 kõrgemat taime ja 150 sõnajalgtaime. [10] Saint Lucia maismaast 77% on kaetud metsaga. [11] Maria saarestikus leidub 80 liiki taimi. [12]

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Saintlucia säälik (Setophaga delicata).

Saint Lucias leidub 4 liiki kahepaikseid. [13] Neist haruldasem ja ohustatum on Leptodactylus fallax.

Maria saarestikus elab 5 liiki roomajaid. Leptotyphlops bilineatus oli varem maailma lühim madu, kuni Barbadoselt leiti hiljuti veelgi lühem liik.

Riigis on kohatud 185 linnuliiki. [14] 5 linnuliiki on endeemsed. Ametlikku liiginimestikku kuuluv endeemne tuhksäälik võib praeguseks olla välja surnud, kuna selle liigi viimane usaldusväärselt kinnitatud vaatlus oli 1961. Endeemne saintlucia amatsoonpapagoi on riigi rahvuslind. Endeemsetest linnuliikidest elavad riigis veel võrkrästas, tuhk-pilalind ja saintlucia säälik.

Riigis elab põliste imetajaliikidena 9 liiki käsitiivalisi. [15] Võõrliikidena on sisse toodud kodurott, rändrott, mangust, opossum Didelphis marsupialis ja aguuti.

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Maria saarestikus moodustati 1982 loodusreservaat. [16] Reservaadis kaitstakse endeemseid roomajate liike. Saared on ka olulised rändlindude peatuspaigana. 2007 moodustatud Pointe Sables' looduskaitsealal kaitstakse kitsal rannikuribal kasvavat mangroovimetsa. Kaitsealal leidub 17 kalaliiki. [17]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Riigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist augustini, mil saari võivad tabada orkaanid. Jaanuarist aprillini on kuivem periood. Kui rannikul sajab aastas keskmiselt 1300 mm, siis sisemaal 3800 mm.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.

Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele parlamendile. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 11 liiget, kes määratakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. Alamkotta kuulub 17 liiget, kes saavad ametisse parlamendivalimiste järel 5 aastaks. 2016 peetud parlamendivalimiste järel sai Ühendatud Töölispartei alamkojas 11 ja Saint Lucia Töölispartei 6 kohta.

Riigi põhiseadus jõustus 1979. Riigi kõrgeim kohus on Ida-Kariibi ülemkohus.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Riik on jagatud 11 ringkonnaks (district). Kuna Foresti reservaadis puudub asustus, siis on riiki käsitlevates ülevaadetes sageli märgitud ka 10 ringkonda:

  1. Anse la Raye ringkond
  2. Canaries' ringkond
  3. Castries' ringkond
  4. Choiseuli ringkond
  5. Dennery ringkond
  6. Foresti reservaat
  7. Gros Isleti ringkond
  8. Laborie ringkond
  9. Micoud' ringkond
  10. Soufrière'i ringkond
  11. Vieux Forti ringkond
Sainte-Lucie - districts numérotés.png

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Soufrière'i ringkond on riigi väikseima rahvastikutihedusega ringkond. Taamal Gros Pitoni ja Petit Pitoni mäed.

Riigi suurim linn on pealinn Castries.

Rahvaarv[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia hinnanguline rahvaarv oli 2012. aastal arvestuslikult 169 115 elanikku. [18] Viimane rahvaloendus toimus riigis 2010. Riigis registreeriti siis 166 526 resideeruvat elanikku, neist 82 926 meest ja 83 600 naist. Mitteresideeruvaid elanikke hõlmav rahvaarv oli aga kokku 173 720 inimest. [19]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia rahvastik on valdavalt koondunud saare põhjaossa. 2010 oli riigi 10 ringkonna rahvastikutihedus 796 inimest ruutmiili kohta. Kõige tihedam asustus on Castries' ringkonnas, kus elab 2139 inimest ruutmiili kohta. Väikseim rahvastikutihedus on Soufrière'i ringkonnas, kus elab 434 inimest ruutmiili kohta. Foresti reservaadis asustus puudub ja reservaati pole seetõttu statistikasse kaasatud. 2001 ja 2010 rahvastikuloenduste võrdluses oli suurim rahvastikukasv aga Gros Islet' ringkonnas, kus 2010 elas 20,8% rohkem elanikke, kui eelmise loenduse ajal. [20]

2010. aasta rahvaloenduse seisuga elas 40% riigi rahvastikust Castries' ringkonnas. Samas näitas 2010 rahvastikuloendus Castriesi piirkonna elanikkonna koguhulga vähenemist võrreldes riigi elanikkonnaga, mis iseloomustas rahvastiku paiknemist riigi teistesse ringkondadesse.

2010 oli sooline vahekord 101,5 naist 100 mehe kohta.

2010 rahvaloenduse andmetel viibis vanglas 498 meest ja 9 naist.

Vanuseline struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli vanuses: [21]

  • 0–4 eluaastat 11 810 elanikku
  • 5–9 eluaastat 13 150 elanikku,
  • 10–14 eluaastat 14 918 elanikku,
  • 15–19 eluaastat 15 921 elanikku
  • 20–24 eluaastat 13 620 elanikku
  • 25–29 eluaastat 13 289 elanikku
  • 30–34 eluaastat 12 253 elanikku
  • 35–39 eluaastat 12 285 elanikku
  • 40–44 eluaastat 12 218 elanikku
  • 45–49 eluaastat 10 963 elanikku
  • 50–54 eluaastat 8926 elanikku
  • 55–59 eluaastat 6490 elanikku
  • 60–64 eluaastat 5484 elanikku
  • 65–69 eluaastat 4380 elanikku
  • 70–74 eluaastat 3591 elanikku
  • 75–79 eluaastat 2565 elanikku
  • 80–84 eluaastat 1904 elanikku
  • 85–89 eluaastat 1170 elanikku
  • 90–94 eluaastat 445 elanikku
  • 95–99 eluaastat 176 elanikku
  • 100–104 eluaastat 21 elanikku
  • Vanemad kui 105 eluaastat 15 elanikku

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia ametlik riigikeel on inglise keel, kuid mitteametliku keelena kasutatakse saint lucia kreoolikeelt.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli 61,1% elanikkonnast katoliiklased, 10,4% adventistid, 8,8% nelipühilased, 2,2% evangeelsed kristlased ja 1,6% anglikaanid. Kui katoliiklaste ja anglikaanide osakaal näitab viimase 50 aasta jooksul kahanemise trendi, siis adventistide ja nelipühilaste osakaal omakorda kasvab. Näiteks 1980 tunnistas vaid 4,3% elanikkonnast oma kuuluvust adventistide ja 1,3% nelipühilaste hulka. [22]

1974 moodustati Saint Lucia katoliiklik peapiiskopkond. 2013 tegutses riigis 17 ilmikpreestrit ja 10 regulaarvaimulikku. Riigist on pärit kardinal Kelvin Edward Felix.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucias puudub kaitsevägi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Makromajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia majanduse peamised valdkonnad on offshore pangandus ja turismindus. [23] Riigi peamine tuluallikas turism hõlmab 65% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Riigi tööstussektor on Kariibi mere riikide seas kõige mitmekesisem.

2016 hõlmas teenindussektor 83% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Väliskaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi peamised ekspordikaubad olid 2010 banaanid, tekstiilitooted, kakao, avokaadod, mangod ja kookosõli. Peamised ekspordipartnerid olid 2015. aastal 25,1% ulatuses Dominikaani Vabariik, USA 15,9%; Suriname 9,1%; Antigua ja Barbuda 7% ning Dominica 6.8% ulatuses.

Riigi peamised impordipartnerid olid 2015 Brasiilia 34,9%, USA 25,7%, Trinidad ja Tobago 14,4% ning Colombia 10,9% ulatuses. Impordis on tähtsamad kütus, toit, tööstuskaubad ja seadmed.

Ärikeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia majandust mõjutas oluliselt 21. sajandi algul Suur majandussurutis, mis tõi kaasa riigi peamise sissetulekuallika turismisektori kokkukuivamise. 2012 kehtestas Saint Lucia viimase Kariibi mere riigina 15% käibemaksu.

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia põllumajanduse peamine tegevusharu on banaanikasvatus. Lisaks on riigis oluline mangode ja avokaadode kasvatus. Varem oli saare peamine põllumajandusartikkel suhkruroog.

Energeetika[muuda | muuda lähteteksti]

2012 andmetel oli riigi peamiseks energiaallikaks fossiilsed kütused. 2014 oli riigi elektritarbimine 300 miljonit kWh. Kuna riigis puuduvad fossiilsed maavarad, siis sõltutakse täielikult kütuse impordist. [24]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi maanteede kogupikkus on 1210 kilomeetrit. Sellest 847 kilomeetrit on kattega teid. Riigis on 2 lennuvälja. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus. Pigeoni ja Saint Lucia saari ühendab tamm.

Riigi peamised sadamad on Castries, Cul-de-Sac ja Vieux-Fort.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Lucia. Leopold Layeri maal.

Saint Lucia esimesed teadaolevad asukad olid Lõuna-Ameerikast pärit aravakid, kes saabusid saarele milllagi ajavahemikul aastatel 200–400. Umbes aastal 800 saabusid saarele kariibid.

Pärimuse järgi pääsesid 13. detsembril 1502 saare lähistel laevahukust prantsuse meremehed. Loo muudab aga kahtlaseks fakt, et samast 1502 aastast on Vatikanis dateeritud gloobus, millel on märgitud Santa Lucia saar. 1511 on Sancta Lucia märgitud Hispaania valdusena. [25]

16. sajandi keskel kasutas Saint Luciat oma tugipunktina piraat François le Clerc. Umbes aastal 1600 rajasid hollandlased Vieux Forti lähistele asunduse. 1605 asusid saarele inglise kolonistid, kuid haiguste ja kariibide vaenu tõttu lahkus 19 ellujäänud viis nädalat hiljem. 17. sajandi jooksul ja 18. sajandi alguses pidasid toonased Euroopa koloniaalvõimud Inglismaa ja Prantsusmaa Saint Lucia valdamise üle mitmeid sõdu ning kokku vahetus saarel koloniaalvõim 14 korral, enne kui 1814. aastal sai saarest lõplikult Briti impeeriumi osa. 1635 kuulutas Prantsusmaa saare oma omandiks. 1639 üritasid inglased saarele rajada kolooniat, kuid kariibid ajasid nad taas minema. 1643 rajasid prantslased oma koloonia. 1664 üritas inglased taas saart oma valdusse hõivata, kuid 1674 sai Saint Luciast Prantsusmaa kroonikoloonia. 1723 kuulutati saar Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheliseks neutraalseks alaks. 1743 kuulutasid prantslased saare taas oma kolooniaks, kuid 1748 oli see taas kahe riigi vaheline neutraalne ala. 17561803 kuulus Saint Lucia vaheaegadega Prantsusmaale. 1794 keelustati orjus.

1803 hõivasid britid Saint Lucia ja taastasid suhkruroo istanduste omanike survel orjuse, mis 1834 uuesti kaotati. Osad endised orjad rajasid mägedes oma kommuunid.

1924 põhiseadusega rajati Saint Lucia esimene omavalitsus. 1956 loodi ministeeriumid. 19581962 kuulus Saint Lucia Lääne-India föderatsiooni. 19671979 omas Saint Lucia Suurbritanniaga assotsieerunud piirkonna staatust. Saint Lucia saavutas iseseisvuse 22. veebruaril 1979.

Tänapäeval võib alates 1979. aastast iseseisva Saint Lucia külastaja leida jälgi koloniaalajastust – näiteks kohalike poolt sageli räägitav kreooli keel kõrvuti riigikeele staatust omava inglise keelega, valdavalt prantsuskeelsed kohanimed, kakaoistandus Prantsuse koloniaalstiili mõjutustega ja vasakpoolne liiklus.

Eesti ja Saint Lucia suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Luciaga 24. septembril 2009.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Saint Lucia varaseim haridussüsteem rajati 1838 valdavalt kirikukoolide baasil. Riigi praegune haridussüsteem baseerub briti haridusmudelil. [26] Riigis tegutseb 75 põhikooli ja 24 keskkooli.

Põhihariduse omandamine toimub 3-astmeliselt. [27] Põhihariduse esimene aste on algharidus, mida lapsed asuvad omandama alates 5. eluaastast ja mis hõlmab esimesed 3 aastat. Põhihariduse teine aste on 4-aastane põhikool. Põhihariduse kolmas aste on mõeldud õpiraskustega noortele ja võib kesta lisaks kuni 3 aastat.

Õpilased käivad seejärel 5 aastat keskkoolis.

Kõrgharidust saab 1985 avatud Sir Arthur Lewisi kolledžis. Riigis asub Monroe kolledži kampus. Lisaks tegutsevad riigis mitmed offshore meditsiini kõrgkoolid.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Nobeli kirjanduspreemia laureaat Derek Walcott.

Saint Lucia kultuur on saanud mõjutusi Aafrikast, Kariibi mere saartelt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Riigist on pärit kaks Nobeli auhinna laureaati: 1979 sai majanduspreemia Arthur Lewis ja 1992 kirjanduspreemia Derek Walcott.

Mais toimub iga-aastane Saint Lucia jazzfestival. Muusikastiilidest viljeletakse riigis kalüpsot, reggae ja salsat. Enne paastuaega peetakse suurt karnevali.

Riigi elanike populaarseim spordiala on kriket.

Saint Lucia sportlased osalesid esmakordselt 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riigi sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Kergejõustiklane Levern Spencer sai 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros naiste kõrgushüppes 6. koha.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]