Puštu keel

Allikas: Vikipeedia

Puštu keel ehk afgaani keel on iraani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad puštud.

Staatus ja kõnelejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puštu keelt kõneldakse peamiselt Afganistanis, kus see on dari keele kõrval ametlik keel (Sardar Mohammed Hashim Khani ajal kuulutati puštu keel 1936 Afganistani riigikeeleks), ja Pakistanis.

Puštu keelt kõneldakse Afganistanis eriti Kandahāri, Jalālābādi, Ghaznī ja Khowsti ümbruses ning Kabuli ja Farāhi provintsis, Pakistanis muuhulgas Belutšistanis ja Peshawari ümbruses.

Kõnelejate koguarv on umbes 33 miljonit.

Keelesugulus, erijooned ja seos rahvaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puštu keel kuulub indoeuroopa keelkonna iraani rühma, täpsemalt idairaani keelte kagurühma. Nagu teistelegi viimasesse kuuluvatele keeltele, on puštu keelele omased retroflekssed konsonandid ja ergatiivtarind. Need jooned eristavad kagurühma keeli kirderühma keeltest, mille hulka kuuluvad sogdi keele tänapäevane kuju jagnoobi keel ning kunagine baktria keel.

Et puštu keelt kõnelevad ainult puštud ning ta pole naaberkeeli oluliselt mõjutanud, siis saab keele põhjal teha otseseid järeldusi puštude päritolu ja algkodu kohta. Puštude algkodu pidi asuma Iraani kiltmaa kaguosas, Hindukušist lõuna pool. See seletab ka india keelte tugevat mõju puštu keelele. Paljud puštu keele sõnad ei ole tagasiviidavad piirkonna algsetele iraani keeltele. See osutab (osalt) mitteiraani päritolule.

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puštu keelel on palju territoriaalseid ja hõimumurdeid. Need jaotatakse idamurderühmaks ehk Peshawari-Jalālābādi murderühmaks ja läänemurderühmaks ehk Kandahāri murderühmaks. Mõnikord tuuakse eraldi välja lõunamurderühm, kuhu kuuluvad muuhulgas Afganistani Paktīā provintsi murded.

Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puštu keelt on sellest ajast, kui Kesk-Aasiasse jõudis islam, kirjutatud modifitseeritud araabia kirjas. Tänapäeval kasutatakse ka latinisatsiooni, põhjuseks suuresti laienev kasutamine Internetis.

Puštu tähestikus on 40 tähte.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võreldes pärsia keelega on puštu keelel keerukam fonoloogia ja morfoloogia.

Preteeritumis leiduvad ergatiivistruktuurid.

Sõnajärg on SOV.

Sõnavara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üsna sagedased on pärsia ja araabia laensõnad. Põhjuseks on suuresti pärsia keele valdav osa pärast Afganistani pealinna üleviimist Kandahārist Kabulisse 18. sajandil.

Mõned puštu keele sõnad on veel äratuntavalt indoeuroopa päritolu, näiteks põhiarvsõnad:

dua دوه 'kaks', dree دری 'kolm', ate اته'kaheksa', noha نهه 'üheksa',

samuti mõned muud sõnad, nagu näiteks:

stori ستوری 'täht', nevä نوی 'uus', na نه 'ei'.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]