Hongkong

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond

hiina 中華人民共和國香港特別行政區
Jūng'wàh Yàhnmàhn Guhng'wòhgwok Hēunggóng Dahkbiht Hàhngjingkēui
kantoni


Pindala: 1 108 km²
Elanikke: 7 500 700 (2019)
Hong Kong in its region.svg
Hongkong

Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond (lühinimi Hongkong, hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ 'lõhnav sadam') paikneb Lõuna-Hiina mere ääres ja koosneb Hongkongi saarest, Kowlooni poolsaarest ning Uutest Territooriumidest (sh rohkem kui 200 saarest).

Vastavalt "ühe riigi, kahe süsteemi" poliitikale on Hongkongil Mandri-Hiina suhtes suur autonoomia. Hongkongil on oma valuuta, tolli- ja immigratsioonisüsteem, juriidiline süsteem ja liikluseeskiri, mis näeb ette vasakpoolse liikluse.

Hongkongis tegutsev Hongkongi börs on üks maailma suuremaid väärtpaberibörse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1841–1997[1] oli Hongkong Briti koloonia.

Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Hongkongi.

Aastal 1982 külastas Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher Pekingit, et otsustada Hongkongi tuleviku üle koos Hiina poliitiku Deng Xiaopinga.[2] Hongkong läks 1997. aastal erihalduspiirkonnana Hiina Rahvavabariigi koosseisu.

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkupõrked protestijate ja politseinike vahel Hongkongi ülikooli linnakus 2019. aasta novembris

Hongkongis eksisteerib võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel.

Hongkongil on parlamentaarne demokraatia. Seadusandlikus kogus on 70 kohta,[3] millest 40 kohta ei ole valitud otse inimeste poolt ja lisaks sellele on häälteenamus Pekingile lojaalsete esindajate käes.[viide?]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Uus[muuda | muuda lähteteksti]

1. Saar 2. Kwai Tsing 3. Põhja 4. Sai Kung 5. Sha Tin 6. Tai Po 7. Tsuen Wan 8. Tuen Mun 9. Yuen Long

Kowlooni poolsaar[muuda | muuda lähteteksti]

10. Kowloon 11. Kwun Tong 12. Sham Shui Po 13. Wong Tai Sin 14. Yai Tsim Mong

Hong Kongi saar[muuda | muuda lähteteksti]

15. Kesk ja Lääs 16. Ida 17. Lõuna 18. Wan Chai

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Hongkong, Singapur, Taiwan ja Lõuna-Korea loetakse Aasia tiigrite hulka, mille majandused tegid 1960.–1990. aastatel hüppelise arengu. 1991. aastal liitusid Hongkong, Hiina Taipei (Taiwan) ja Hiina Rahvavabariik Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostööga.

Sarnaselt Hiina investeeringutega on Hongkongi ettevõtteid kõige rohkem huvitanud kapitalipaigutused jae- ja hulgikaubandusse. Lisaks on Hongkongi residendid teinud otseinvesteeringuid tööstusse, transporti, laomajandusse, sidesse ning kinnisvara- ja äriteenindusse.

Hongkong, USA, Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea on Hiina suurimad ekspordisihtkohad.

Hongkongi rahaühik on Hongkongi dollar (HKD).

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Hongkongi ROK-i kood on HKG. 1954. aastal algas Hongkongi astumine Aasia Jalgpalli Konföderatsiooni.

Esimest korda osales Hongkong taliolümpiamängudel 2002. aastal.

Eesti ja Hongkongi suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Hongkong on majandusliikult hästi arenenud, soodsa asukohaga ja huvipakkuv piirkond Eesti majandusele. Seetõttu on Eesti-Hongkongi majandussuhted pärast Eesti taasiseseisvumist kiiresti arenenud. Alates 1998. aastast on Hongkongi külastanud ka mitu ametlikku delegatsiooni Eestist.

22. veebruaril 2011 avasid välisministeeriumi kantsler Alar Streimann ja Eesti suursaadik Hiinas Andres Unga Eesti aukonsulaadi Hongkongis. Eesti aukonsul Hongkongis on Matthew Lam Kin Hong.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.britannica.com/place/Hong-Kong
  2. Olev Remsu (12. juuli 2017). "Maailma suurim linnastu". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  3. Composition of the Legislative Council

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]