Moodle
| Moodle | |
|---|---|
 | |
 | |
| Viimane väljalase |
5.1.3 / 11.02.2026  |
| Keeled | PHP |
| Litsents | GPLv3+ |
Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment – 'modulaarne objektorienteeritud õppekeskkond')[1] on veebipõhine õpihaldussüsteem, mille lõi Austraaliast pärit Martin Dougiamas[2]. Võimalus töötada WebCT programmiga ajendas Dougiamasi looma alternatiivset õppimisvõimalust.[3] 2002. aastal tuli ta välja Moodle 1.0 versiooniga.[3]
E-õpe
[muuda | muuda lähteteksti]E-õpe on õppevorm, mida viiakse täielikult või osaliselt läbi veebi vahendusel.[1] Täieliku veebipõhise õppe puhul toimub kogu õppetöö veebi kaudu. Veebipõhise õpikeskkonna kaudu laaditakse üles õppematerjalid, suheldakse õpetajaga ning toimub hindamine. Osaliselt veebipõhise õppe puhul toimub alla 25% õppest auditoorselt. Auditoorne õpe veebipõhise toega eeldab üle 25% auditoorset õpet, kuid muu toimub siiski veebipõhiselt (koduste tööde esitamine, õppematerjalide üleslaadimine). Auditoorses õppes, mida toetavad e-õppe vahendid, on e-õppe osakaal väga väike, enamus õppest toimub auditoorselt. Üks e-õppe vorme on näiteks see, kui õppejõud kasutab loengus tehnoloogilisi abivahendeid.[4]
E-õpe Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis võeti e-õpe esialgu kasutusele ülikoolides, kuid õige pea hakati seda kasutama ka gümnaasiumides ja põhikoolides.
Moodle Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Moodle võeti Eesti ülikoolides kasutusele 2000. aastal. Tartu Ülikoolis kasutatakse oma ülikooli keskset Moodle'i keskkonda.[5] Sellest ajast on Moodle'i kasutamine järjest suurenenud. 2000. aastal oli Moodle'i keskkonnas kõigest 28 kursust, 2016. aastaks kasvas see arv peaaegu 4000 kursuseni.[5]
Küsimuste tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Moodle'is kasutatavate küsimuste tüübid:
- valikvastustega – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud valikutest valida üks või mitu õiget vastust;
- tõene/väär – küsimuse tüüp, milles tuleb valida, kas väide on tõene või väär;
- lühivastus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata ühe või paari sõnaga;
- arvuline – küsimuse tüüp, mille vastus on ainult arv või vajadusel ka ühik;
- arvutuslik – küsimuse tüüp, milles õpilane vastab etteantud valemi järgi;
- essee – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata pikema vastusega, mida tuleb õpetajal ise käsitsi hinnata;
- vastavusse seadmine – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud variantidest leida õiged paarid;
- manusvastused (lünktekst) – küsimuse tüüp, milles saab teksti tekitada lüngad, mida peab õpilane ise täitma või valima vastuse rippmenüüst;
- valikvastusega arvutusülesanne – arvutuslik küsimuse tüüp, milles tuleb valida arvutusele etteantud vastustest üks või mitu õiget vastust;
- lihtne arvutuslik küsimus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastus valida etteantud muutujate väärtuste seast;
- lohista pildile – küsimuse tüüp, milles tuleb pildil olevatesse tühimikesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
- tekstile lohistamine – küsimuse tüüp, milles tuleb tekstis olevatesse lünkadesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
- valige puuduvad sõnad – küsimuse tüüp, kus teksti sisse saab tekitada lüngad, mille õige vastus tuleb täita, valides rippmenüüst õige vastuse.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Annik, Sirje (2012). "Õpiobjekt". Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2018. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ "The history of Moodle". N.d. Vaadatud 17.04.2018.
- 1 2 "History". N.d. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ Marandi, Triin ja Pilt, Lehti (2006). "E-õppe mudelid". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.06.2018. Vaadatud 17.04.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - 1 2 Pilt, Lehti (2017). "E-õppe statistika 2016". Tartu Ülikool. Vaadatud 17.04.2018.
- ↑ "Küsimuste tüübid". Tartu Ülikool. N.d. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.04.2022. Vaadatud 17.04.2018.