Lingua franca

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

[muuda | muuda lähteteksti]

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Kui rahvuskeel on konkreetse geograafilise kogukonna emakeel, kasutatakse lingua franca't esialgse kogukonna piires kaubanduslikel, religioossetel, poliitilistel või akadeemilistel põhjustel, mõnikord ärilistel põhjustel (nn kaubanduskeeled), aga ka kultuurilistest ja halduslikest mugavustest ning teabevahetuse vahendina eri rahvuste teadlaste vahel. Keelekontakt ei ole seotud lingua francaga. Keelekontakt juhtub juhul, kui eri keelt rääkivad kogukonnad käivad tihedalt läbi ja inimesed muutuvad mitmekeelseks ilma lingua franca´t.

Termini ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lingua franca tähendab ladina keeles 'frankide keel', algselt viitas see kaubanduskeelele, mida kasutati 11.–19. sajandil Vahemere piirkonnas. Otsest seost frankide hõimuga sel keelel siiski ei olnud, sest frankideks nimetati hilis-Bütsantsis kõiki lääneeurooplasi. See kaubanduskeel oli pidžin, mis põhines alguses peamiselt Põhja-Itaalia ja oksitaaniromaani keeltel, hiljem rohkem hispaania ja portugali keelel. Keel laenas ka berberi, türgi, prantsuse, kreeka ja araabia keelest.

Hiljem laiendati seda terminit kõigile taolistele abikeeltele, lõpuks ka mittepidžinitele.

Tänapäevane kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Ladina keel on tänapäeval kasutuses teaduse lingua franca'na. Igapäevases keelekasutuses on selleks keeleks saanud inglise keel. Tänapäevaseks lingua francaks oli loodud esperanto, kuid paraku ei suutnud see keel end maailmale tõestada.

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Lingua franca võib põhjustada keelelisi vigu ning kahetimõistmist. Kahetimõistmise vead tekivad enamasti otsetõlkest.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1]

  1. Martin Ehala, Külli Habicht, Petar Kehayov, Anastassia Zabrodskaja (2017). "Keel ja ühiskond". Maurus Kirjastus OÜ. Lk 39.