Ungari keel

Allikas: Vikipeedia
ungari keel (magyar nyelv)
Kõneldakse Ungaris, Rumeenias, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias, Sloveenias
Piirkonnad Euroopa
Kokku kõnelejaid 12,5 miljonit [1]
Keelesugulus uurali keeled
 soome-ugri keeled
  ugri keeled
   ungari keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Ungari Ungari
Vojvodina Vojvodina (Serbia)
Sloveenia Sloveenia (piirkondlik)
Austria Austria (piirkondlik)
Euroopa Liit Euroopa Liit
Keelehoole Lingvistika Instituut
Keelekoodid
ISO 639-1 hu
ISO 639-2 hun
Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas.
Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas.

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.[2] Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.

Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.

Kiri[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

  • a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö ő p q r s sz t ty u ú ü ű v w x y z zs
  • A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS

Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashäälikuid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga diftongid. Ungari keeles esineb vokaalharmoonia.

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 käänet). Omandusliidete süsteem on keeruline. Tegusõna pööramine võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest soome-ugri keeltest esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel egy ja määratud artikkel a või az).

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.[3]

Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja algsoomeugriaegse laensõnavara vastavused[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari sõna Eesti sõna
ad andma
aggódik 'muretsema' hanguma (ebakindel)
agy aju
alá, alatt alla, all
ár 'hind', áru 'kaup' aru, arv, arvama (indoiraani laen)
aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' aas (ebakindel)
csomó sõlm
csorog 'tilkuma, voolama' soru 'ebakindel'
egy üks (ebakindel)
éj öö
él elama
elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' esi, ees, ette
eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' ema
emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' imema
ének 'laul' hääl (ebakindel)
és 'ja' ise (ebakindel)
év 'aasta' iga, iial, ikka
ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
fa puu
falat pala (tükk)
fészek pesa
gyakori 'sage' jõuk
gyalog 'jalgsi' jalg
hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' kaduma
hal kala
háló 'võrk' kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel)
ház 'maja' kodu, koda
így nii
íny 'ige; suulagi; maitse' ige (ebakindel)
is 'ka' ise (ebakindel)
iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' ise (ebakindel)
iszik jooma
ívik 'kudema' jooksma (ebakindel)
íz 'liige' jäse (ebakindel)
izé asi (ebakindel)
játszik 'mängima', játék 'mäng' jutt, ütlema (ebakindel)
jég jää
jel 'märk', jegy 'märk' jälg (ebakindel)
jó (kohanimedes) jõgi
jut juhtuma
kér (paluma, küsima) kerjama
két, kettő kaks
ki kes
kő, köv- kivi
könyök küünarnukk
lel leidma
lök lükkama
megy/menni minema
meny minia
méreg mürk
méz mesi
mi mis
mos mõskma (pesema)
-nek, -nak '-le' nemad (ebakindel)
név nimi
néz näge-
nyíl nool
naine
old 'lahti siduma' avama
orvos 'arst' arp (ebakindel)
öv vöö, rihm
ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' isa
savanyú hapu (ebakindel)
-ség, -ság '-us' hing (ebakindel)
sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' hubane
szarv sarv
szem silm
szív süda
tél talv
tesz/tenni tegema
tud teadma, tundma
tüvi
új uus
vaj või
vér veri
visz viima
väimees

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ungari keel. Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise)
  2. http://www.europe-cities.com/en/666/hungary/history/language/
  3. Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]