Rwanda

Allikas: Vikipeedia
Rwanda Vabariik
ruanda Republika y'u Rwanda
prantsuse République du Rwanda
inglise Republic of Rwanda
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}
{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}
{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}
{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}
{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}
{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}
Rwanda lipp Rwanda vapp
Rwanda lipp Rwanda vapp
Rwanda asendikaart
Riigihümn Rwanda Nziza
Pealinn Kigali
Pindala 26 338 km2
Riigikeel(ed) ruanda, prantsuse ja inglise
Rahvaarv 9 998 000 (2009)
Rahvastiku tihedus 379,6 in/km2
President Paul Kagame
Peaminister Pierre Damien Habumuremyi
Iseseisvus 1. juuli 1960
Rahaühik frank (RWF)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .rw
ROK-i kood RWA
Telefonikood 250
Rwanda kaart.png

Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik) on merepiirita riik Aafrika keskosas veidi ekvaatorist lõuna pool. Rwanda piirneb läänes Kongo Demokraatliku Vabariigi, põhjas Uganda, lõunas Burundi ning idas Tansaaniaga.

Sisukord

[redigeeri] Nimi

Riigi nimi on ruanda keeles Repubulika y'u Rwanda, prantsuse keeles République du Rwanda ja inglise keeles Republic of Rwanda. Nimi pärineb ruanda keelt kõnelevate rahvaste nimest.

Eesti keeles kasutati varem nimekuju Ruanda.

[redigeeri] Asend, piir ja suurus

Rwanda asub Aafrika keskosas. Territooriumi kõige põhjapoolsem punkt on umbes 116 km kaugusel ekvaatorist. Riik on kujult veidi kirde-edela suunas välja venitatud. Territooriumi ulatuvus kirde-edela suunas on 248 km ja kagu-loode suunas 166 km.[1]

Rwanda asub India ookeanist umbes 1500 km kaugusel.

[redigeeri] Piir

Riigipiir on suhteliselt liigestatud. Piiri pikkus on 893 km, sellest Burundiga 290 km, Kongo Demokraatliku Vabariigiga 217 km, Tansaaniaga 217 km ja Ugandaga 169 km.[2]

Idas ja lõunas piiravad riigi territooriumi jõed. Kagera jõgi moodustab piiri Tansaaniaga ja osa piirist Burundiga. Osa piirist Burundiga moodustavad Luhwa ja Akanyaru jõgi. Osa piirist Kongo DV-ga kulgeb läbi Kivu järve; järvest lõuna pool asuva piiriosa moodustab Rusizi jõgi.[3]

[redigeeri] Pindala

Riigi pindala on 26 338 km². Rwanda on pindalalt maailma riikide seas 149. kohal.[4] Maismaa pindala on 25 271 km²[5]. Siseveekogud moodustavad riigi pindalast umbes neli protsenti.

[redigeeri] Äärmuspunktid

Territooriumi põhjapoolseim punkt (01°03' S) on Idaprovintsis Uganda piiri ääres vahetult Kagitumba külast loodes, idapoolseim (30°53' E) Idaprovintsis Tansaania piiril Kagera jõel, lõunapoolseim (02°51' S) Lõunaprovintsis Burundi piiril ja läänepoolseim (28°52' E) Lääneprovintsis Kongo DV piiril Ruzizi jõel Bukavu linnast vahetult lõunas.

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Rwanda Topography.png

Rwanda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Suurem osa territooriumist asub 1500–2000 meetri kõrgusel merepinnast (keskmine kõrgus 1585 m).[6]

Rwanda territooriumi kõrgeim koht on Karisimbi mägi (4519 m) ja madalaim koht Rusizi jõgi (950 m).[1]

Osa Rwandast paikneb Ida-Aafrika riftivööndi Alberti haru kohal. Riigi kesk- ja lääneosa on mägised, idaosas on peamiselt savannid, tasandikud ja sood. Rwanda lääneosa läbivad mäeahelikud moodustavad Niiluse ja Kongo jõgikonna vahelise veelahkme. Edelaosas on Mweri ahelik, mis jätkub teisel pool piiri Burundis, loodepiiri ääres on vulkaanilised Virunga mäed, kus asub ka Rwanda kõrgeim mägi Karisimbi.[6]

Teised kõrgemad mäed on Muhabura (4127 m), Bisoke (3711 m), Sabyinyo (3636 või 3674 m) ja Gahinga (3474 m). Sabyinyo asub kohas, kus Rwanda, Uganda ja Kongo DV piir kokku saavad. Kõrgemate mägede tipud ulatuvad metsapiirist kõrgemale, madalamaid nõlvu katavad vihmametsad. Osa mäetippe on hoolimata ekvaatori lähedusest kaetud igilumega.[6]

Lääneosa mägise ala kõrgus on valdavalt 2500–3000 meetrit. Mäed laskuvad läänes Kivu järve ja Rusizi jõe oru suunas suhteliselt järsult, ida suunas muutuvad mäed järk-järgult madalamaks ja laugjamaks. Idaosa kõrgus merepinnast on 1400–1800 meetrit.[6][7]

Leidub nii järsuseinalisi mägesid kui ka metsaga kaetud lamedamaid massiive. Rwandat on nimetatud ka "Tuhande künka maaks". Eriti riigi keskosas on lugematud künkad põllumaana kasutusele võetud. Praktiliselt kogu viljakas maa on kasutusel põllumaana.[6]

Kõige madalam koht on äärmises edelanurgas, kus Rwanda, Burundi ja Kongo DV piir kokku saavad.

[redigeeri] Geoloogiline ehitus

[redigeeri] Loodusvarad

Rwandas leidub kulda, tinamaaki kassiteriiti, volframiiti, berülli, kolumbiit-tantaliiti. Kivu järve all on maagaasi leiukohad.[6]

Rwandas on viljakas muld, metsavarud ja rohked pinnavee varud. Umbes 12,4 protsenti territooriumist katab mets[8].

[redigeeri] Mullastik

[redigeeri] Jõed

Rwandat läbib Kongo ja Niiluse valgla veelahe. Umbes 80 protsenti territooriumist jääb Niiluse valgla alale, ülejäänud alalt voolab vesi Rusizi kaudu Kongosse.[9]

Rwanda pikim jõgi on Kagera jõe lisajõgi Nyabarongo.

Kagera jõe org on soine. Orus kummalgi pool Rwanda ja Tansaania piiri asub hulk järvi ning ainulaadne ujuvsavann.[7]

[redigeeri] Järved

Suurim järv on riigi läänepiiril paiknev Kivu järv, millest suurem osa jääb Kongo DV alale. Teised suuremad järved on Burera, Ruhondo, Muhazi, Rweru ja Ihema järv.

Rwanda poolele jäävad ka mõned väikesed saared Kivu järves.

Olulisemad sadamalinnad Kivu järve kaldal on Cyangugu, Gisenyi ja Kibuye.

[redigeeri] Kliima

Rwandas valitseb lähisekvatoriaalne kliima[7]. Et kogu Rwanda ala paikneb kõrgel, on temperatuurid mõõdukamad kui sama laiuskraadiga madalamatel aladel.

Temperatuur on aasta lõikes väga ühtlane. Näiteks riigi keskosas asuvas Kigalis on ööpäeva madalaim temperatuur keskmiselt 12–14 °C ja kõrgeim temperatuur keskmiselt 24–27 °C. Lääne- ja keskosa mägedes on veidi jahedam kui idaosa savannis. Kõige kuumemad kuud on tavaliselt august ja september.[10]

Vihma- ja kuivaperioodid on selgelt eristatavad. Vihmaperioodid kestavad veebruarist või märtsist mai või juunini ja septembrist-oktoobrist detsembrini[7]. Vihmaperioodil sajab paduvihma peaaegu iga päev. Vahepeal võib küll ka päike välja tulla.[11] Juunist septembrini on kõige kuivem periood, mil tihti ei saja üldse.

Sajab keskmiselt 1000 mm aastas, lääneosas ja Virunga mägedes kuni 2000 mm.[7]

Septembrist detsembrini esineb sageli tugevaid äikesetorme, mägedes võib ka lund sadada.[6]

[redigeeri] Taimed

Eelajaloolisel ajal kattis kolmandikku tänapäeva Rwanda alast pilvemets. Praegu laiuvad suuremal osal territooriumist terrassidena rajatud põllud. Puutumatu loodus on säilinud peamiselt üksnes rahvusparkides.

Kõige liigirikkam taimestik on säilinud riigi edelaosas Nyungwe rahvuspargi metsades, kus leidub umbes 200 puuliigi esindajaid. Nende seas on Entandrophragma excelsum ja Manni tüvijalg. Leidub ka mitmesuguseid sõnajalgtaimi, käpalisi ja begooniaid. Pargi alale jääb nii vihmametsi, bambusesalusid, rohumaid kui ka soid. Rahvuspargi alalt on leitud umbes 1100 taimeliiki, neist 137 endeemi.[12]

Rwanda loodeosas Vulkaanide rahvuspargis kasvavad peamiselt bambusesalud, mis vahelduvad nõmmede ja väikeste metsasaludega. Idaosas paikneva Akagera rahvuspargi alal on valdav savann, kus kasvavad peamiselt akaatsiad. Piirkonnas leidub ka endeemseid liike.

Nüüdseks looduses hävinud maailma väikseim vesiroos pisi-vesiroos kasvas endeemsena Rwanda edelaosas Mashyuzas ühesainsas väikeses veekogus veel kuni 2008. aastani, mil veekogu toitev kuumaveeallikas ammendus.[13]

[redigeeri] Loomad

Rwanda alal elab 189 liiki imetajaid. Neist kaks on äärmiselt ohustatud liigid (teravmokk-ninasarvik ja käsitiivaline Rhinolophus hilli), neli eriti ohustatud (elevant Loxodonta cyclotis, mägigorilla, šimpans ja näriline Delanymys brooksi), 11 ohualtid (aafrika elevant, närilised Hybomys lunaris, Pelomys hopkinsi, Praomys degraaffi ja Thamnomys kempi, Crocidura lanosa, Ruwenzorisorex suncoides, käsitiivaline Rhinolophus ruwenzorii, kaslane Profelis aurata, lõvi ja jõehobu) ja viis ohulähedased.[14]

Nyungwe metsades elab vähemalt 86 liiki imetajaid, neist 14 on Alberti rifti endeemid. Nende seas on ka 14 primaadiliiki, sealhulgas šimpansid. Puu otsas elavad Colobus'ed liiguvad suuremas karjas kui ükski teine Aafrika primaat; nad võivad liikuda kuni 400 kaupa. Nyungwe rahvuspargi alal elab 280 linnuliigi (sealhulgas 26 Alberti rifti endeemi), 31 kahepaiksete (15 endeemi) ja 43 roomajaliigi (8 endeemi) esindajaid. Endeemseid liblikaliike on 21.[12]

Tähelepanuväärne on lihasööja sipelglane Dorylus, kes liigub hiigelkolooniatena. Uurimused on näidanud, et sipelgate summaarne biomass on suurem samal alal elavate lihasööjate imetajate omast ning nad ka söövad kokku rohkem kui imetajad.[12]

Kõik suurimetajad on rahvusparkides kaitse all. Akageras elavad tüüpilised savanniloomad, nende seas kaelkirjakud ja elevandid. Vulkaanide rahvuspargis Virunga mägedes elab umbes kolmandik maailma mägigorilladest.

[redigeeri] Linnud

Rwanda alal elab umbes 730 liiki linde. Nyungwe metsades on nähtud 280 liigi esindajaid; neist 26 on Alberti rifti endeemid. Nende seas on mägiturako ja ruanda frankoliin. Riigi idaosas elab teiste seas savannile tüüpiline värvuline Laniarius erythrogaster ning palju soo- ja järvelinde, sealhulgas toonekured ja kured.

[redigeeri] Kalad

Kivu järves elavad pärismaisena pardkalad, angersägad ning kirevahvenlased Haplochromis ja Oreochromis niloticus. Võõrliigina lasti 1959. aastal järve heeringlane Limnothrissa miodon.

[redigeeri] Looduskaitse

Pärismaise elustiku kaitseks on loodud kolm rahvusparki. Riigi idapiiri ääres Kagera jõe kaldal asub Akagera rahvuspark, loodeosas Virunga mägedes eelkõige mägigorillade kaitseks loodud Vulkaanide rahvuspark ja edelaosas metsakaitseala Nyungwe rahvuspark.

Kõige suuremaid keskkonnaprobleeme tekitavad Rwandas põud, metsade hävitamine põletuspuuks ja põllumaa saamiseks, pinnase erosioon ja mulla kurnamine ning salaküttimine.

[redigeeri] Riik

Rwanda riik loodi 1. juulil 1962, kui vabaneti Belgia hooldusõiguse alt ja kuulutati välja iseseisvus.

Iseseisvumise päev 1. juuli on rahvuspüha.

[redigeeri] Riigikord

Rwanda on unitaarne presidentaalne vabariik. Praegune põhiseadus võeti vastu 2003. aastal pärast 26. mail 2003 peetud rahvahääletust. Sellele eelnenud põhiseadus kehtis alates 1991. aastast.[15]

Valimisõigus on vähemalt 18-aastastel isikutel.

Topeltkodakondsus on lubatud, kuid topeltkodakondsusega isik ei saa kandideerida presidendiks.[16]

[redigeeri] President

Next.svg Pikemalt artiklis Rwanda president
Next.svg Pikemalt artiklis Rwanda riigipeade loend

Riigipea on president, kelle valib rahvas otsestel valimistel. Presidendi ametiaeg kestab seitse aastat. Kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks.[16]

Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane sünnipärane Rwanda kodanik, kelle vähemalt üks vanematest on Rwanda kodanik.[16]

President nimetab ametisse ja vabastab ametist peaministri ja valitsuskabineti, esindab riiki välissuhtluses, annab armu, kuulutab välja sõja, sõlmib ja ratifitseerib välislepinguid (teatud juhtudel parlamendi heakskiidul).[16]

President on Rwanda kaitseväe juhataja.[16]

Presidendil on õigus pärast arupidamist peaministri, kodade esimeeste ja riigikohtu esimehega Esindajatekoda laiali saata. Senatit laiali saata ei saa.[16]

[redigeeri] Parlament

Next.svg Pikemalt artiklis Rwanda parlament

Seadusandlik organ on kahekojaline parlament. Kuni 2003. aastani oli parlament ühekojaline.

Ülemkojas ehk Senatis (Umutwe wa Sena) on 26 liiget. Senati koosseis valitakse kaheksaks aastaks. Kandideerida võivad vähemalt 40-aastased isikud. Vähemalt 30 protsenti senaatoritest peavad olema naised. 12 senaatorit valivad kohalikud omavalitsused, 8 määrab president, 4 poliitilised organisatsioonid ja 2 ülikoolid. Endistel riigipeadel on õigus soovi korral Senati liikmeks saada.[16]

Alamkoja ehk Esindajatekoja (Umutwe w'Abadepite) liikmed valitakse viieks aastaks. Esindajatekotta kuulub 80 liiget. Neist 53 valib rahvas üldistel otsestel proportsionaalsetel valimistel. Alamkoja 24 naistele ette nähtud kohale valivad oma saadikud iga provintsi kohalike omavalitsuste ja naisorganisatsioonide esindajad. Kaks esindajat valivad noorteorganisatsioonid ja ühe puuetega inimeste organisatsioonid. Valimiskünnis on viis protsenti.[16]

Esinduskogusse valitud isik ei ole seotud konkreetsete valijate antud mandaadiga. Kui parlamendi liige erakonnast välja astub või välja heidetakse, kaotab ta oma koha parlamendis.[16]

Keegi ei tohi samaaegselt kuuluda parlamenti ja valitsusse.[16]

President ja senati esimees ei tohi kuuluda samasse erakonda.[16]

[redigeeri] Valitsus

Valitsus teostab koos presidendiga riigis täidesaatvat võimu. Valitsuskabineti tööd juhib peaminister.

Parlamendis enamuses oleva erakonna esindajad ei tohi moodustada rohkem kui 50 protsenti valitsusest.[16]

[redigeeri] Sümboolika

Rwanda riiklikud sümbolid on lipp, deviis, vapp ja hümn.[16]

[redigeeri] Pealinn

Rwanda pealinn Kigali asub riigi keskel. Kigali on pealinn alates riigi iseseisvumisest 1962. aastal.

Pealinn moodustab ühe viiest provintsist.

[redigeeri] Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Rwanda haldusjaotus
Rwanda haldusjaotus.png

Alates 2006. aastast jaguneb Rwanda territoorium viieks provintsiks (intara). Enne seda oli provintse 12.

Provintsid jagunevad kokku 30 ringkonnaks (akarere), mis omakorda jagunevad kokku 416 sektoriks (imirenge). Sektorid jagunevad rakkudeks (utugari) ja küladeks (imidugudu).

[redigeeri] Provintsid

[redigeeri] Parteid

Rwandas on mitmeparteisüsteem. Põhiseadus keelab erakondade moodustamise rassilisel, etnilisel, usulisel, soolisel põhjal. Registreeritud erakonnad saavad riigilt rahalist toetust.[16]

Kohtunikel, prokuröridel, sõjaväelastel, politseinikel ega julgeolekutöötajatel ei ole lubatud erakondadesse kuuluda.[16]

Valitsev erakond on Rwanda Isamaarinne. Teised suuremad erakonnad on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Liberaalne Partei ja Kristlik-Demokraatlik Partei.

[redigeeri] Rahvusvahelised suhted

Rwanda on alates 1962. aastast ÜRO liige. Aastal 1963 sai ta Aafrika Liidu eelkäija Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni liikmeks.

Aastal 2007 astus Rwanda Ida-Aafrika Ühenduse ja 2009 Rahvaste Ühenduse liikmeks.

Rwanda kuulub ka prantsuskeelsete riikide ühendusse Francophonie.

Eesti sõlmis Rwandaga diplomaatilised suhted 14. märtsil 2006.[17] Rwanda suursaadik Eestis on alates 2010. aastast Hollandis Haagis resideeriv Immaculée Uwanyiligira.[18] Eestil Rwandas diplomaatilist ega konsulaaresindust ei ole.

[redigeeri] Riigikaitse

[redigeeri] Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Rwanda rahvaarv 8 162 715.[19] Aastal 2011 elas Rwandas Rwanda Statistikaameti andmetel 10 718 379 inimest[20] ja USA Luure Keskagentuuri hinnangul 11 689 696 inimest[21]. World Gazetteeri arvutuste järgi elab 2012. aastal Rwandas 9 320 208 inimest[22].

Rwanda on Aafrika kõige tihedama asustusega riik. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 400 inimest[23]. Aastal 2010 elas 19 protsenti elanikest linnades.[24]

Umbes 99 protsenti Rwanda elanikkonnast moodustavad ruanda keelt kõnelevad hutud ja tutsid. 84 protsenti elanikest on hutud ja 15 protsenti tutsid. Üks protsent rahvastikust on pügmeede hulka kuuluvad tvaad.[24]

Rahvastikukasvu kiirus on 2,751 protsenti aastas.[24] Rwanda naine sünnitab keskmiselt kuus last[25].

Aastal 2006 oli keskmine eluiga 47 aastat, sealhulgas meestel 46 ja naistel 48 aastat.[7] Keskmine elueaootus sünnihetkel on 55,4 kuni 58,8 aastat.[26][27]

Aastal 2001 olid 56,5 protsenti elanikest katoliiklased, 26 protsenti protestandid, 11,1 protsenti adventistid, 4,6 protsenti muslimid, 0,1 protsenti loodususku ja 1,7 protsenti ei tunnistanud ühtki religiooni.[24]

70,4 protsenti vähemalt 15-aastastest ruandalastest on kirjaoskajad. Meeste seas on kirjaoskajaid 76,3 ja naiste seas 64,7 protsenti.[24]

Lubatud on ainult monogaamne abielu mehe ja naise vahel.[16]

2010. aastal oli Rwandas umbes miljon orbu.[28]

[redigeeri] Asulad

Suuremad linnad on pealinn Kigali (1 029 384 elanikku aastal 2010), Butare (89 800, 2005), Gitarama (87 613, 2005), Ruhengeri (86 685, 2005) ja Gisenyi (83 623, 2005).

[redigeeri] Majandus

Rwanda rahaühik on Rwanda frank (ISO 4217: RWF). Üks frank jaguneb sajaks santiimiks. Frank võeti kasutusele 1964. aastal.

[redigeeri] Transport

Raudteid Rwandas ei ole. Maanteede kogupikkus on üle 14 000 km, neist umbes 20 protsenti on kattega teed.[29]

Kigali äärelinnas asub Kigali rahvusvaheline lennujaam. Cyangugus asub kohaliku tähtsusega Kamembe lennujaam.

Kivu järve kaldal asuvate asulate vahel on laevaliiklus.

Rwandas on parempoolne liiklus.[30]

[redigeeri] Haridus

Üheksaklassilise põhihariduse omandamine on kohustuslik ja riiklikus koolis tasuta.[16] President Paul Kagame lubas 2010. aastal teiseks ametiajaks kandideerides, et tasuta haridust pikendatakse veel kolme aasta võrra.[31]

Esimesel kolmel aastal toimub õppetöö ruanda keeles, hiljem prantsuse või inglise keeles.[32]

Aastal 2010 oli Rwandas 2510 põhikooli, kus õppis umbes 2,3 miljonit last. Tüdrukuid ja poisse oli nende seas enam-vähem võrdselt. Keskkoole oli 1399 ja neis õppis umbes 425 000 õpilast.[33]

Palju on erakoole, osa neist on kirikute juures. Erakoolid õpetavad riikliku õppekava järgi, kuid nõuavad õppemaksu.

Tasuta haridusest hoolimata ei käi kõik lapsed koolis. Paljudele peredele käib üle jõu ka rõivaste ja koolitarvete ostmine. Keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks on raske leida õpetajaid.

Kõrgkoole oli 2010. aastal 30, neist 17 olid riiklikud. Nii riiklikes kui ka erakõrgkoolides õppis umbes 31 000 tudengit. Riiklike kõrgkoolide õpilastest umbes kaks kolmandikku on mehed. Erakõrgkoolide tudengitest moodustavad aga naised umbes 55 protsenti.[33]

Suurim ülikool on 1963. aastal Butares asutatud Rwanda rahvuslik ülikool. Kigalis asub Kigali tehnikainstituut.

[redigeeri] Tervishoid

Tervishoiu- ja meditsiiniteenused ei ole Rwandas alati kättesaadavad. Puudus on nii arstidest kui ka ravimitest. 75 protsenti arstidest tegutseb Kigalis, kus elab alla 20 protsendi inimestest. Riigis on üks haigla iga 190 000 elaniku kohta.[34] Eriti lapsed kannatavad alatoitluse all ja surevad tihti nakkushaigustesse. 45 protsenti alla viieaastastest lastest kannatab alatoitluse all. 2010. aasta andmetel suri umbes 20 protsenti lastest alla viie aasta vanusena.[28]

Rwandas tegutseb üks arst iga 18 000 inimese kohta.[35] Arstiabi on tihti tasuline.

Imikusuremuskordaja on 50.[35]

Kõige suurem probleem on nakkushaiguste levik, mida soodustavad viletsad elutingimused, puudulik hügieen ja puhta vee puudus. Umbes kolm protsenti elanikkonnast põeb AIDSi või kannab HI-viirust.[35] Levinud on ka tuberkuloos ja eriti malaaria, mis on levinuim surma põhjustaja. Muu hulgas teetanuse, lastehalvatuse ja leetrite levikule on suudetud piir panna ning oluliselt on vähendatud malaariasse suremust.[34]

Aastal 2008 moodustasid kulutused tervishoiule 9,7 protsenti Rwanda riigieelarvest ning järgnevatel aastatel plaaniti seda suurendada.[34]

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Keeled

Rahvuskeel on bantu keelte hulka kuuluv ruanda keel. Ametlikud keeled on ruanda, prantsuse ja inglise keel.[16]

Eelkõige kaubanduses kasutatakse ka suahiili keelt.

[redigeeri] Sport

Suveolümpiamängudel on Rwanda võistkond osalenud seitse korda, kuid medaleid võitnud ei ole. Taliolümpiamängudel Rwanda osalenud ei ole.

Rwanda sportlane Jean de Dieu Nkundabera võitis 2004. aasta paraolümpiamängudel Ateenas pronksmedali ratastoolisõidus.[36]

Populaarseim spordiala on jalgpall. Rwanda jalgpallikoondis Aafrika tugevamate hulka ei kuulu.

[redigeeri] Ajalugu

Rwanda põlisasukad on batvad. Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. 1884–1916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast kaks iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi.

Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid.

2009. aastal võeti Rwanda Rahvaste Ühenduse liikmeks.

[redigeeri] Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Encyclopedia of the Nations
  2. ↑ Geography Rwanda
  3. ↑ Land boundaries, Nationmaster.com
  4. ↑ Country Comparison, CIA The World Factbook
  5. ↑ World Gazetteer
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Rwanda in Pictures
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 EE 15. köide, lk 500
  8. ↑ [1]
  9. ↑ http://www.nilebasin.org/newsite/index.php?option=com_content&view=article&id=48%3Anbi-country-profiles&catid=35%3Anbi-country-profiles&Itemid=67&lang=en NBI Country Profiles
  10. ↑ About Rwanda > Geography
  11. ↑ Background Note: Rwanda
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Species Present in Nyungwe Forest
  13. ↑ http://www.kew.org/plants-fungi/Nymphaea-thermarum.htm
  14. ↑ IUCN-i Punane nimestik
  15. ↑ Rwandan Constituion
  16. ↑ 16,00 16,01 16,02 16,03 16,04 16,05 16,06 16,07 16,08 16,09 16,10 16,11 16,12 16,13 16,14 16,15 16,16 16,17 Constitution of the Republic of Rwanda
  17. ↑ EE 15. köide, lk 501
  18. ↑ Välisministeerium
  19. ↑ Census results
  20. ↑ http://www.statistics.gov.rw/
  21. ↑ CIA World Factbook
  22. ↑ World Gazetteer
  23. ↑ Rwanda at a glance
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 CIA World Factbook
  25. ↑ Drei-Kind-Politik zur Armutsbekämpfung?
  26. ↑ UNDP Country Profile: Human Development Indicators
  27. ↑ Global Health Observatory Data Repository
  28. ↑ 28,0 28,1 Apprentice adviser Nick Hewer's Rwanda mission
  29. ↑ Investment opportunities
  30. ↑ Rwanda at a glance
  31. ↑ Kagame promises 12 years of free education
  32. ↑ Rwanda Online
  33. ↑ 33,0 33,1 Ministry of Education
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 WHO Country Cooperation Strategy, 2009-2013 Rwanda
  35. ↑ 35,0 35,1 35,2 Health Indicators
  36. ↑ "The Greek gods would be pleased--the 2004 Summer Paralympics revisited", Palaestra,22. september 2004

[redigeeri] Välislingid

Sm-Wikipuzzlepiece.png   Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Rahvaste Ühenduse maad

Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena  · Tokelau · Turks ja Caicos
Cartography of Africa.svg
Aafrika maad

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

koordinaadid: 2° S, 30° E
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rwanda&oldid=2945125"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes