Muld
Allikas: Vikipeedia
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena.
Organismid omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes, eriti huumuse tootjate ja transportijatena. Nad hoolitsevad ka mulla õhutamise ja läbisegamise eest (bioturbatsioon).
Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunud kivim, mille koostis on vähe muutunud. Ent just need mulla lõimise muutused mullatekke käigus on eelduseks mullatüüpide detailsele eristamisele ja kirjeldamisele. Üldiselt toimub areng väga madalatest, väga kivistest muldadest sügavamate, peeneteralisemate muldadeni nõrgalt lagunenud, mineraaliderikka kivimini. Sellest areneb "väliste" mõjurite (kliima, taimkate, kasutamise viis) toimel spetsiifiliste omadustega mullatüüp.
Mullateaduse rakendusvaldkondade seas on mullakaitse, põllumajandus ja metsamajandus.
[redigeeri] Muldade määramine
Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka ulatuslikku füüsikalist ja keemilist analüüsi.
Mulla tähtsate iseloomulike omaduste seas on:
- mullahorisondid, mis moodustavad eraldusjooni struktuurilt, lõimiselt, värvuselt, plekkidelt jne erineva mulla vahel. Nad on tekkinud lähtekivimit muutvate mullatekkeprotsesside tulemusel. Nende järgnevus (mullaprofiil) määrab mullasüstemaatilise kuuluvuse.
- mulla lõimis, mis iseloomustab mulla mineraalosa osakeste suurust. See ulatub savist kuni suurte kivideni.
- mulla värvus, mida hinnatakse standardiseeritud Munselli värvisüsteemis.
- huumuse osatähtsus, mis on orgaanilise aine (välja arvatud süsi ja antropogeensed süsinikuühendid) osatähtsus mullas. Mulla orgaaniline osa koosneb elusorganismide eritistest ja surnud organismide jäänustest ning on pidevas muutumises.
- mulla söesisaldus, mis teatud muldade puhul, näiteks tuha- ja aherainemägedel näitab söesisaldust.
- karbonaatide sisaldus
- mulla struktuur
- mulla veerežiim (mulla niiskus)
- õhurežiim (mulla õhusisaldus)
- mulla puhverdusvõime
- mulla happesus
- indikaatorliigid
Mullateaduses uuritakse mitmesuguste mullavormide füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi omadusi, näiteks võimet siduda pooridesse pigem vett või pigem õhku ning seotud vee kättesaadavust taimedele. Need omadused olenevad pooride suurusest.
