Valgla

Allikas: Vikipeedia
Euroopa peamised veelahkmed ja suuremad jõgikonnad

Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.

Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke.

Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha.

Maakera maismaast 32% kuulub Atlandi ookeani valglasse, 15% Põhja-Jäämere valglasse, 13% Vaikse ookeani ja 13% India ookeani valglasse. Antarktikat, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.

Äravooluta valglad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Äravooluta valgla

Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse. Seda nimetatakse äravooluta alaks. Äravooluta alale langevad sademed võivad voolata umbjärve (Kaspia meri, Araali meri) või lihtsalt ära aurata või pinnasesse imenduda, ilma et nad jõuaksid kusagile voolata. Okavango jõgi moodustab delta, mille harud kaovad kõrbeliiva. Sageli on äravooluta alad väga kuivad, nii et sinna oluliselt sademeid ei langegi. Maailma maismaast moodustab äravooluta ala umbes 18%.

Suurimate valglatega jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma kolm suurima valglaga jõge on Amazonas, Kongo jõgi ja Mississippi. Euroopa kolm suurima valglaga jõge on Volga, Doonau ja Dnepr. Eesti suurima valglaga jõgi on Narva jõgi: Narva jõe valgla on suurem kui Eesti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]