Angola

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on riigist; Indiana linna kohta vaata artiklit Angola (Indiana).

Angola Vabariik


portugali República de Angola
Angola asendikaart
Riigihümn Angola Avante
Pealinn Luanda
Pindala 1 246 700 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel portugali keel
Rahvaarv 32 866 270 (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 26,4 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President João Lourenço
Iseseisvus 11. november 1975
SKT 124,209 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 4100 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik kvanza (AOA)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .ao
ROK-i kood ANG
Telefonikood 244

Angola (varem eesti keeles Angoola) on riik Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. See piirneb Namiibiaga lõunas, Kongo Demokraatliku Vabariigiga põhjas ja kirdes ning Sambiaga idas. Angola eksklaav Cabinda piirneb Kongo Vabariigiga põhjas ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga lõunas.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Angola pinnamood

Suuremad jõed on Kongo, Kasai, Zambezi, Okavango ja Cunene.

Kõrgeim tipp on Bié platool asuv Môco.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Pika kodusõja ajal (19742002 august) oli Angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud. Sõjas sai rängalt kannatada ka infrastruktuur. Pärast kodusõda on majandus aga kiiresti kasvanud. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, mis aastal 2005 oli 2800 dollarit, on madal, kuid siiski kõrgem kui enamikul Aafrika riikidel.

2004. aastal sai Angola 2 miljardit dollarit laenu Hiinast, millega parandati sõja ajal hävinud infrastruktuure.

Angolas on pärast kodusõja lõppu suurenenud naftatootmine. Kui 2005. aasta lõpus toodeti 1,4 miljonit barrelit naftat päevas, siis 2007. aasta algul juba 2 miljonit barrelit päevas. Naftatootmist kontrollib firma Sonangol Group, mis kuulub Angola valitsusele. 2006. aasta detsembris sai Angola OPEC-i täisliikmeks. 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ja 2006. aastal 26%. Samas suurusjärgus kasvu oodatakse ka 2007. aastal. Nende näitajatega on Angola üks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas.

Riigil on märkimisväärsed teemandi- ja uraanimaagivarud.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta rahvaloenduse järgi on Angolas elanikke 24 383 301 (esialgsed tulemused). Eelmine rahvaloendus toimus 1970. aastal. Siis saadi rahvaarvuks 5 646 166. Kodusõja tõttu ei olnud võimalik vahepeal rahvaloendusi korraldada ja seetõttu lahknesid hinnangud Angola rahvaarvule suurel määral. Eri hinnanguil oli see 12 263 596 (CIA, juuli 2007), 16 329 000 (IMF, 2007), 16 300 000 (PRB, 2007).[4]

Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Angola provintsid

Angola jaguneb 18 provintsiks, mis omakorda jaotatakse 158 vallaks. Provintsid on:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Angola esimesteks asukateks olid khoisani hõimud, kelle bantu keeli rääkivad hõimud kõrbealadele tõrjusid. 1483 hakkasid portugallased Angola rannikule rajama tugiposte. 19. sajandil algas Angola ala süstemaatiline allutamine Portugali võimule, mis jõudis lõpule 1920. aastateks. 1975. aastani oli Angola Portugali asumaa. 1950. aastatel alanud vabastusliikumine muutus 1961. aastal relvastatud vastupanuks. 1974. aastal algasid relvastatud kokkupõrked FNLA, UNITA ja MPLA vahel. Kaht esimest toetasid Ameerika Ühendriigid ja LAV, marksistlikku MPLAd toetasid Kuuba ja Nõukogude Liit. 1975 kuulutas MPLA Cabinda eksklaavis välja iseseisvuse. 1994 sõlmiti vaherahu. Kodusõda lõppes 2002. aastal pärast UNITA juhi Jonas Savimbi surma lahingutes. UNITA muudeti parteiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 23.05.2022.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. 2007 World Population Data Sheet. Population Reference Bureau, vaadatud 21.03.2008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Angola – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus