Liibüa

Allikas: Vikipeedia
Liibüa
araabia ليبيا
Lībīya
Liibüa lipp Liibüa vapp
Liibüa lipp Liibüa vapp
Liibüa asendikaart
Riigihümn Liibüa, Liibüa, Liibüa
Pealinn Tripoli
Pindala 1 759 540 km²
Riigikeel(ed) araabia
Rahvaarv 6 420 000 (2009)
Rahvastikutihedus 3,65 in/km²
Rahvuskongressi esimees Nūrī Abū Sahmīn
Peaminister Abd Allāh ath-Thanī (kt)
Iseseisvus 24. detsember 1951
Rahaühik Liibüa dinaar (LYD)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .ly
ROK-i kood LBA
Telefonikood 218

Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liibüas toimus 2011. aastal kodusõda, mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī sisseseatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja Araabia Liiga tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat Rahvuslikku Üleminekunõukogu. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas Surtis ja hukati.

Kodusõja ajal moodustatud Rahvusliku Üleminekunõukogu juht andis võimu üle 7. juulil 2012 valitud 200-liikmelise Rahvuskongressi esimehele Muḩammad Yūsuf al-Maqariyafile 9. augustil 2012.

Senine riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Qadhdhāfī Liibüa oli unitaarne riik. Vastavalt 1977. aasta põhiseadusliku dekreedile kuulusid seadusandlik ja täidesaatev võim Üldisele Rahvakongressile, mille alatine organ oli viieliikmeline Sekretariaat. Täidesaatva võimu organ oli Kõrgem Rahvakomitee. Tegelikult kuulus kõrgeim võim viieliikmelisele juhtkonnale.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ligi 84% rahvastikust on araablased. Oaasides elab berbereid, kõrbealadel umbes 15 000 tuareegi. Naftatööstuse arengu tõttu on sisse rännanud umbes 400 000 inimest mujalt araabia aladelt. Eurooplastest elab Liibüas enim itaallasi ja kreeklasi.

90% rahvastikust elab riigi põhjaosas Vahemere rannikul.

Elanikest 78% elab linnades[1]. Suurimad linnad on Tripoli, Banghāzī ja Al-Bayḑā’.

97% rahvastikust on muhameedlased.[1]

Mediaanvanus on hinnanguliselt 24,5 aastat. Kirjaoskuse määr 2003. aasta seisuga on 82,6%, naiste kirjaoskus 72%.[1]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa Liibüa territooriumist on 200–600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere ranniku loode- ja kirdeosas.

Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26–29 kraadi, jaanuaris 11–13 kraadi.

Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.

Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naftasektor annab Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ja 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika suuremaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust.[1]

2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17. naftatootja, Aafrika riikidest aga kolmas. Liibüa naftatoodang moodustas umbes 2% maailma tarbimisest. Umbes 85% naftatoodangust müüdi Euroopasse.[2]

Liibüa naftatoodang, mis on küündinud kuni 1,6 miljoni barrelini päevas, kuivas 2011. aastal puhkenud kodusõja tõttu kokku vähem kui 100 000 barrelile päevas. Asjatundjate arvates võtab tootmise viimine taas vähemalt miljoni barrelini päevas aega aasta või mitugi.[2]

Liibüa on OPEC-i liige.

Liibüa taotleb alates 2004. aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikme staatust. [3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]