Liibüa

Allikas: Vikipeedia

Suur Liibüa Araabia
Sotsialistlik Rahvadžamahirija

araabia الجماهيرية العربية الليبية الشعبية الإشتراكي العظمى
Al-Jamāhīrīyah al-‘Arabīyah al-Lībīyah ash-Sha‘bīyah al-Ishtirākīyah al-‘Uz¸má
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Liibüa Liibüa
Liibüa lipp Liibüa vapp
Liibüa asendikaart
Riigihümn Allahu Akbar
Pealinn Tripoli
Pindala 1 759 540 km²
Riigikeel(ed) araabia
Rahvaarv 5 499 100 (2003)
Rahvastiku tihedus 3,1 in/km²
Riigikord
Riigipea de facto riigipea on revolutsiooni juht Muammar al-Qaddafi;
nominaalne riigipea on Suure Rahvuskongressi peasekretär Zantānī Muḩammad az-Zantānī
Peaminister Al-Baghdādī ‘Alī al-Maḩmūdī
Iseseisvus 24. detsember 1951
SKT
elaniku kohta
Rahaühik dinaar (LYD)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .ly
ROK-i kood
Telefonikood 218


Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.

Sisukord

[redigeeri] Riigikord

Liibüa on unitaarne riik. Vastavalt 1977.a. põhiseadusliku dekreedi kohaselt kuuluvad seadusandlik ja täidesaatev võim Üldisele Rahvakongressile, mille alatine organ on viieliikmeline Sekretariaat. Täidesaatva võimu organ on Kõrgem Rahvakomitee. Tegelikult kuulub kõrgeim võim viieliikmelisele juhtkonnale.

[redigeeri] Rahvastik

Ligi 84% rahvastikust on araablased. Oaasides elab berbereid, kõrbealadel umbes 15000 tuareegi. Naftatööstuse arengu tõttu on sisse rännanud umbes 400000 inimest mujalt araabia aladelt. Eurooplastest elab Liibüas enim itaallasi ja kreerklasi. 90% rahvastikust elab riigi põhjaosas. 97% rahvastikust on muhameedlased.

[redigeeri] Loodus

Suurem osa Liibüa territooriumist on 200–600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.

Keskmine temperatuur on juulis 26–29 kraadi, jaanuaris 11–13 kraadi.

Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.

Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur.

[redigeeri] Majandus

Liibüa majandus sõltub põhiliselt naftakaubandusest, mis toob pea kogu eksporditulu ja veerandi SKT-st. SKT inimese kohta on üks Aafrika kõrgemaid. Käivitatud on ulatuslikud majandusreformid ja taotletakse liikmelisust Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Vähendatakse subsiidiumeid, käivitatud on erastamislaine. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust.



Aafrika maad
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Kenya | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Okupeeritud alad: Lääne-Sahara
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Edela-Somaalia | Jubaland | Puntland | Somaalimaa
Vaidlusalused alad: Alborán | Perejil
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa"
Personaalsed tööriistad