Liibüa
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Liibüa
araabia ليبيا Lībīya
|
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Liibüa, Liibüa, Liibüa | ||||
| Pealinn | Tripoli | ||||
| Pindala | 1 759 540 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | araabia | ||||
| Rahvaarv | 6 420 000 (2009) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 3,65 in/km² | ||||
| Rahvuskongressi esimees | Muḩammad Yūsuf al-Maqariyaf | ||||
| Peaminister | ‘Alī Zīdān | ||||
| Iseseisvus | 24. detsember 1951 | ||||
| Rahaühik | dinaar (LYD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
| Tippdomeen | .ly | ||||
| ROK-i kood | LBA | ||||
| Telefonikood | 218 | ||||
.svg)
Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.
Sisukord |
Riik [muuda]
Liibüas toimus 2011. aastal kodusõda, mille käigus kukutati pikaajalise riigijuhi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī sisse seatud riigikord. 2011. aasta 27. augusti seisuga olid 57 riiki ja Araabia Liiga tunnustanud riigivõimuna Qadhdhāfīle vastanduvat Rahvuslikku Üleminekunõukogu. 20. oktoobril 2011 tabati al-Qadhdhāfī tema sünnilinnas Surtis ja hukati.
Kodusõja ajal moodustatud Rahvusliku Üleminekunõukogu juht andis võimu üle 7. juulil 2012 valitud 200-liikmelise Rahvuskongressi esimehele Muḩammad Yūsuf al-Maqariyafile 9. augustil 2012.
Senine riigikord [muuda]
Qadhdhāfī Liibüa oli unitaarne riik. Vastavalt 1977. aasta põhiseadusliku dekreedi kohaselt kuulusid seadusandlik ja täidesaatev võim Üldisele Rahvakongressile, mille alatine organ oli viieliikmeline Sekretariaat. Täidesaatva võimu organ oli Kõrgem Rahvakomitee. Tegelikult kuulus kõrgeim võim viieliikmelisele juhtkonnale.
Rahvastik [muuda]
Ligi 84% rahvastikust on araablased. Oaasides elab berbereid, kõrbealadel umbes 15000 tuareegi. Naftatööstuse arengu tõttu on sisse rännanud umbes 400000 inimest mujalt araabia aladelt. Eurooplastest elab Liibüas enim itaallasi ja kreeklasi.
90% rahvastikust elab riigi põhjaosas Vahemere rannikul.
Elanikest 78% elavad linnades[1]. Suurimad linnad on Tripoli, Banghāzī ja Al-Bayḑā’.
97% rahvastikust on muhameedlased.[1]
Mediaanvanus on hinnanguliselt 24,5 aastat. Kirjaoskuse määr 2003. aasta seisuga 82,6%, naiste kirjaoskus 72%.[1]
Loodus [muuda]
Suurem osa Liibüa territooriumist on 200–600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.
Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26–29 kraadi, jaanuaris 11–13 kraadi.
Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.
Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur.
Majandus [muuda]
Naftasektor annab Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust.[1]
2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17. naftatootja, Aafrika riikidest aga kolmas. Liibüa naftatoodang moodustas umbes 2% maailma tarbimisest. Umbes 85% naftatoodangust müüdi Euroopasse.[2]
Liibüa naftatoodang, mis on küündinud kuni 1,6 miljoni barrelini päevas, kuivas 2011. aastal puhkenud kodusõja tõttu kokku vähem kui 100 000 barrelile päeva. Asjatundjate arvates võtab tootmise viimine taas vähemalt miljoni barrelini päevas aasta või mitu aega.[2]
Liibüa on OPECi liige.
Liibüa taotleb alates 2004. aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmestaatust [3]
Vaata ka [muuda]
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ly.html (külastatud 5. märtsil 2011)
- ↑ 2,0 2,1 http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL5E7JM1I220110822
- ↑ WTO. Accession Status: Libyan Arab Jamahiriya(Külastatud 5. märtsil 2010)
