Aafrika
Allikas: Vikipeedia
Aafrika on maailmajagu.
Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.
Aafrika pindala koos saartega on umbes 30,3 mln km² [1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 km² [2] kuni 30 441 000 km²[3], sealhulgas 30 221 532 km² [4] ja 30 244 050 km² [5]). Rannajoone pikkus on 26 000 km [6]. Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta katab 6% Maa pindalast ja 20,4% Maa maismaa pindalast.
Aafrika elanike arv on 2005. aasta seisuga üle 900 miljoni, moodustades 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskpaiga seisuga on elanike arv 924 miljonit ning osakaal maailma rahvastikus 14%. Kõrge sündimus tõenäoliselt suurendab järgmistel kümnenditel Aafrika osakaalu maailma rahvastikus. Rahvastiku tihedus on umbes 30 in/km².
Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala. Aafrikat nimetati Libya või "Põrgu".
Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').
[redigeeri] Regioonid
ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika 5 regiooniks:
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Rahvad
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.
Varem nimetati enamikku Aafrika etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ning ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Aasia päritolu rahvastikku on märkimisväärsel määral ka Ida-Aafrikas. Eripärasede on Madagaskar, kus rahvastik koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt sisserännanute järeltulijaist, ja Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on märkimisväärne Euroopa päritolu rahvastik.
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.
[redigeeri] Keeled
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest i ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).
Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt austroneesia, afroaasia, Nigeri-kordofani keelte, Niiluse-Sahara keelte ja khoisani keelte hulka.
Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).
Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semiidi keeled (sealhulgas araabia keel, amhari keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled vanaegiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka omoodi keeled.
Nigeri-Kongo keeled ehk Nigeri-kordofani keeled on Aafrika suurim keelkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riike ning väikese keelerühma Sudaanis. Keelkonda kuuluvad Lääne-Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas mossi keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), benue-kongo keeled ja adamava keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldi keelkonnana). Keelkonda jaotakse rühmadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10 kuni 25 nomimaalklassi. Benue-kongo keeled on kõige levinum rühm, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, luuba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Nigeri-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.
Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka masai keel ja nuubia keel.
Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.
Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelt kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja luba keelt.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ^ Väike Entsüklopeedia (2002), Eesti Entsüklopeedia kirjastus. ISBN 9985-70-097-X"
- ^ Soome Vikipeedia.
- ^ "Maailma riigid (2001), Regio AS (tõlge ungari keelest)"
- ^ "Sayre, April Pulley. (1999) Africa, Twenty-First Century Books. ISBN 0-7613-1367-2"
- ^ Leedu Vikipeedia.
- ^ Portugali Vikipeedia.
