Aafrika

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest

Aafrika maailmajagu
Satelliitfoto
Aafrika kõrgussuhteid iseloomustav kaart. Vastupidiselt tavalisele on siin kõrgemad alad rohelised ning madalamad pruunid.

Aafrika on maailmajagu.

Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala (tollal Kartaago ümbrus), kui see oli saanud Rooma provintsiks. Aafrikat nimetati Libya või "Põrgu".

Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').

Asend ja koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas Suessi kanal ja Punane meri, põhjas Vahemeri, idas ja kagus India ookean ning läänes Atlandi ookean.

Aafrika koosneb Aafrika mandrist ning saartest, mis moodustavad umbes 2% maailmajao territooriumist. Suurim saar on Madagaskari saar India ookeanis. Teiste saarte seas on Komoorid, Seišellid ja Maskareenid India ookeanis ning Kanaarid, Roheneemesaared ja Madeira saared Atlandi ookeanis.

Suurus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km²[1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 km² kuni 30 441 000 km²[2], sealhulgas 30 221 532 km²[3] ja 30 244 050 km²).

Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta katab 6% Maa pindalast ja 20,4% Maa maismaa pindalast.

Rannajoone pikkus on 26 000 km[viide?] või üle 30 000 km[viide?].

Poliitiline jaotus ja regioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika liigitus ÜRO järgi. ██ Põhja-Aafrika ██ Lääne-Aafrika ██ Kesk-Aafrika ██ Ida-Aafrika ██ Lõuna-Aafrika

ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika 5 regiooniks:

Riigid ja sõltlasalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrikas on 54 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 51 on vabariigid ja 3 monarhiad.

Territoorium (riik) Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2009. aasta hinnang) välja arvatud seal, kus märgitud teisiti
Rahvastikutihedus
(in/km²)
Pealinn
Ida-Aafrika
Flag of Burundi.svg Burundi 27 830 8 988 091 322,9 Bujumbura
Flag of the Comoros.svg Komoorid 2 170 752 438 346,7 Moroni
Flag of Djibouti.svg Djibouti 23 000 516 055 22,4 Djibouti
Flag of Eritrea.svg Eritrea 121 320 5 647 168 46,5 Asmara
Flag of Ethiopia.svg Etioopia 1 127 127 85 237 338 75,6 Addis Ababa
Flag of Kenya.svg Keenia 582 650 39 002 772 66,0 Nairobi
Flag of Madagascar.svg Madagaskar 587 040 20 653 556 35,1 Antananarivo
Flag of Malawi.svg Malawi 118 480 14 268 711 120,4 Lilongwe
Flag of Mauritius.svg Mauritius 2 040 1 284 264 629,5 Port Louis
Mayotte (Prantsusmaa) 374 223 765 489,7 Mamoudzou
Flag of Mozambique.svg Mosambiik 801 590 21 669 278 27,0 Maputo
Réunion (Prantsusmaa) 2 512 743 981(2002) 296,2 Saint-Denis
Flag of Rwanda.svg Rwanda 26 338 10 473 282 397,6 Kigali
Flag of Seychelles.svg Seišellid 455 87 476 192,2 Victoria
Flag of Somalia.svg Somaalia 637 657 9 832 017 15,4 Mogadishu
Flag of Tanzania.svg Tansaania 945 087 41 048 532 43,3 Dodoma
Flag of Uganda.svg Uganda 236 040 32 369 558 137,1 Kampala
Flag of Zambia.svg Sambia 752 614 11 862 740 15,7 Lusaka
Kesk-Aafrika
Flag of Angola.svg Angola 1 246 700 12 799 293 10,3 Luanda
Flag of Cameroon.svg Kamerun 475 440 18 879 301 39,7 Yaoundé
Flag of the Central African Republic.svg Kesk-Aafrika Vabariik 622 984 4 511 488 7,2 Bangui
Flag of Chad.svg Tšaad 1 284 000 10 329 208 8,0 N'Djamena
Flag of the Republic of the Congo.svg Kongo Vabariik 342 000 4 012 809 11,7 Brazzaville
Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg Kongo Demokraatlik Vabariik 2 345 410 68 692 542 29,2 Kinshasa
Flag of Equatorial Guinea.svg Ekvatoriaal-Guinea 28 051 633 441 22,6 Malabo
Flag of Gabon.svg Gabon 267 667 1 514 993 5,6 Libreville
Flag of Sao Tome and Principe.svg São Tomé ja Príncipe 1 001 212 679 212,4 São Tomé
Põhja-Aafrika
Flag of Algeria.svg Alžeeria 2 381 740 34 178 188 14,3 Alžiir
Flag of Egypt.svg Egiptus 1 001 450 83 082 869 kokku, Aasias 1,4 mlj 82,9 Kairo
Flag of Libya.svg Liibüa 1 759 540 6 310 434 3,6 Tripoli
Flag of South Sudan.svg Lõuna-Sudaan 619 745 11 000 000 17,7 Juba
Flag of Morocco.svg Maroko 446 550 34 859 364 78,0 Rabat
Flag of Sudan.svg Sudaan 1 886 068 31 894 000 16,9 Hartum
Flag of Tunisia.svg Tuneesia 163 610 10 486 339 64,1 Tunis
Flag of the Sahrawi Arab Democratic Republic.svg Lääne-Sahara 266 000 405 210 1,5 El Aaiún
Hispaania ja Portugali territooriumid Põhja-Aafrikas:
Flag of the Canary Islands.svg Kanaari saared (Hispaania) 7 492 1 694 477 (2001) 226,2 Las Palmas de Gran Canaria,
Santa Cruz de Tenerife
Flag Ceuta.svg Ceuta (Hispaania) 20 71 505 (2001) 3575,2
Flag of Madeira.svg Madeira saared (Portugal) 797 245 000 (2001) 307,4 Funchal
Flag of Melilla.svg Melilla (Hispaania) 12 66 411 (2001) 5534,2
Lõuna-Aafrika
Flag of Botswana.svg Botswana 600 370 1 990 876 3,3 Gaborone
Flag of Lesotho.svg Lesotho 30 355 2 130 819 70,2 Maseru
Flag of Zimbabwe.svg Zimbabwe 390 580 11 392 629 29,1 Harare
Flag of Namibia.svg Namiibia 825 418 2 108 665 2,6 Windhoek
Flag of South Africa.svg Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 912 49 052 489 40,2 Bloemfontein, Cape Town, Pretoria
Flag of Swaziland.svg Svaasimaa 17 363 1 123 913 64,7 Mbabane
Lääne-Aafrika
Flag of Benin.svg Benin 112 620 8 791 832 78,0 Porto-Novo
Flag of Burkina Faso.svg Burkina Faso 274 200 15 746 232 57,4 Ouagadougou
Flag of Cape Verde.svg Cabo Verde 4 033 429 474 107,3 Praia
Flag of Côte d'Ivoire.svg Côte d'Ivoire 322 460 20 617 068 63,9 Abidjan, Yamoussoukro
Flag of The Gambia.svg Gambia 11 300 1 782 893 157,7 Banjul
Flag of Ghana.svg Ghana 239 460 23 832 495 99,5 Accra
Flag of Guinea.svg Guinea 245 857 10 057 975 40,9 Conakry
Flag of Guinea-Bissau.svg Guinea-Bissau 36 120 1 533 964 42,5 Bissau
Flag of Liberia.svg Libeeria 111 370 3 441 790 30,9 Monrovia
Flag of Mali.svg Mali 1 240 000 12 666 987 10,2 Bamako
Flag of Mauritania.svg Mauritaania 1 030 700 3 129 486 3,0 Nouakchott
Flag of Niger.svg Niger 1 267 000 15 306 252 12,1 Niamey
Flag of Nigeria.svg Nigeeria 923 768 158 259 000 161,5 Abuja
Saint Helena (Suurbritannia) 410 7 637 14,4 Jamestown
Flag of Senegal.svg Senegal 196 190 13 711 597 69,9 Dakar
Flag of Sierra Leone.svg Sierra Leone 71 740 6 440 053 89,9 Freetown
Flag of Togo.svg Togo 56 785 6 019 877 106,0 Lomé
Aafrika kokku 30 368 609 1 001 320 281 33,0

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv ja rahvastiku tihedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika elanike arv on 2005. aasta seisuga üle 900 miljoni[viide?], moodustades 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskpaiga seisuga on elanike arv 924 miljonit ning osakaal maailma rahvastikus 14%.

Kõrge sündimus tõenäoliselt suurendab järgmistel kümnenditel Aafrika osakaalu maailma rahvastikus.

Rahvastiku tihedus on umbes 30 in/km².

Rahvad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.

Varem nimetati enamikku Aafrika etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.

Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ning ühiskonnakorraldus on väga erinevad.

Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Aasia päritolu rahvastikku on märkimisväärsel määral ka Ida-Aafrikas. Eripärane on Madagaskar, kus rahvastik koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt sisserännanute järeltulijaist, ja Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on märkimisväärne Euroopa päritolu rahvastik.

Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.

Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.

Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).

Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt austroneesia, afroaasia, Nigeri-kordofani keelte, Niiluse-Sahara keelte ja khoisani keelte hulka.

Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).

Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semiidi keeled (sealhulgas araabia keel, amhara keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled vanaegiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka omoodi keeled.

Nigeri-Kongo keeled ehk Nigeri-kordofani keeled on Aafrika suurim keelkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riike ning väikese keelerühma Sudaanis. Keelkonda kuuluvad Lääne-Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas mossi keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), benue-kongo keeled ja adamava keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldi keelkonnana). Keelkonda jaotakse rühmadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10 kuni 25 nomimaalklassi. Benue-kongo keeled on kõige levinum rühm, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, luuba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Nigeri-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.

Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka masai keel ja nuubia keel.

Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.

Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelt kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja luba keelt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väike Entsüklopeedia (2002), Eesti Entsüklopeedia kirjastus. ISBN 9985-70-097-X"
  2. "Maailma riigid (2001), Regio AS (tõlge ungari keelest)"
  3. "Sayre, April Pulley. (1999) Africa, Twenty-First Century Books. ISBN 0-7613-1367-2"

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]