Aafrika
 |
See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest |
Aafrika on maailmajagu.
Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.
Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala (tollal Kartaago ümbrus), kui see oli saanud Rooma provintsiks. Aafrikat nimetati Libya või "Põrgu".
Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').
[redigeeri] Asend ja koosseis
Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas Suessi kanal ja Punane meri, põhjas Vahemeri, idas ja kagus India ookean ning läänes Atlandi ookean.
Aafrika koosneb Aafrika mandrist ning saartest, mis moodustavad umbes 2% maailmajao territooriumist. Suurim saar on Madagaskari saar India ookeanis. Teiste saarte seas on Komoorid, Seišellid ja Maskareenid India ookeanis ning Kanaarid, Roheneemesaared ja Madeira saared Atlandi ookeanis.
[redigeeri] Suurus
Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km²[1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 km² kuni 30 441 000 km²[2], sealhulgas 30 221 532 km²[3] ja 30 244 050 km²).
Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta katab 6% Maa pindalast ja 20,4% Maa maismaa pindalast.
Rannajoone pikkus on 26 000 km[viide?] või üle 30 000 km[viide?].
[redigeeri] Poliitiline jaotus ja regioonid
ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika 5 regiooniks:
[redigeeri] Riigid ja sõltlasalad
Aafrikas on 54 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 51 on vabariigid ja 3 monarhiad.
| Territoorium (riik) | Pindala (km²) |
Rahvaarv (2009. aasta hinnang) välja arvatud seal, kus märgitud teisiti |
Rahvastikutihedus (in/km²) |
Pealinn |
|---|---|---|---|---|
| Ida-Aafrika | ||||
 Burundi |
27 830 | 8 988 091 | 322,9 | Bujumbura |
 Komoorid |
2 170 | 752 438 | 346,7 | Moroni |
 Djibouti |
23 000 | 516 055 | 22,4 | Djibouti |
 Eritrea |
121 320 | 5 647 168 | 46,5 | Asmara |
 Etioopia |
1 127 127 | 85 237 338 | 75,6 | Addis Ababa |
 Kenya |
582 650 | 39 002 772 | 66,0 | Nairobi |
 Madagaskar |
587 040 | 20 653 556 | 35,1 | Antananarivo |
 Malawi |
118 480 | 14 268 711 | 120,4 | Lilongwe |
 Mauritius |
2 040 | 1 284 264 | 629,5 | Port Louis |
| Mayotte (Prantsusmaa) | 374 | 223 765 | 489,7 | Mamoudzou |
 Mosambiik |
801 590 | 21 669 278 | 27,0 | Maputo |
| Réunion (Prantsusmaa) | 2 512 | 743 981(2002) | 296,2 | Saint-Denis |
 Rwanda |
26 338 | 10 473 282 | 397,6 | Kigali |
 Seišellid |
455 | 87 476 | 192,2 | Victoria |
 Somaalia |
637 657 | 9 832 017 | 15,4 | Mogadishu |
 Tansaania |
945 087 | 41 048 532 | 43,3 | Dodoma |
 Uganda |
236 040 | 32 369 558 | 137,1 | Kampala |
 Sambia |
752 614 | 11 862 740 | 15,7 | Lusaka |
| Kesk-Aafrika | ||||
 Angola |
1 246 700 | 12 799 293 | 10,3 | Luanda |
 Kamerun |
475 440 | 18 879 301 | 39,7 | Yaoundé |
 Kesk-Aafrika Vabariik |
622 984 | 4 511 488 | 7,2 | Bangui |
 Tšaad |
1 284 000 | 10 329 208 | 8,0 | N'Djamena |
 Kongo |
342 000 | 4 012 809 | 11,7 | Brazzaville |
 Kongo Demokraatlik Vabariik |
2 345 410 | 68 692 542 | 29,2 | Kinshasa |
 Ekvatoriaal-Guinea |
28 051 | 633 441 | 22,6 | Malabo |
 Gabon |
267 667 | 1 514 993 | 5,6 | Libreville |
 São Tomé ja Príncipe |
1 001 | 212 679 | 212,4 | São Tomé |
| Põhja-Aafrika | ||||
 Alžeeria |
2 381 740 | 34 178 188 | 14,3 | Alžiir |
 Egiptus |
1 001 450 | 83 082 869 kokku, Aasias 1,4 mlj | 82,9 | Kairo |
 Liibüa |
1 759 540 | 6 310 434 | 3,6 | Tripoli |
 Lõuna-Sudaan |
619 745 | 11 000 000 | 17,7 | Juba |
 Maroko |
446 550 | 34 859 364 | 78,0 | Rabat |
 Sudaan |
1 886 068 | 31 894 000 | 16,9 | Hartum |
 Tuneesia |
163 610 | 10 486 339 | 64,1 | Tunis |
 Lääne-Sahara |
266 000 | 405 210 | 1,5 | El Aaiún |
| Hispaania ja Portugali territooriumid Põhja-Aafrikas: | ||||
 Kanaari saared (Hispaania) |
7 492 | 1 694 477 (2001) | 226,2 | Las Palmas de Gran Canaria, Santa Cruz de Tenerife |
 Ceuta (Hispaania) |
20 | 71 505 (2001) | 3575,2 | — |
 Madeira saared (Portugal) |
797 | 245 000 (2001) | 307,4 | Funchal |
 Melilla (Hispaania) |
12 | 66 411 (2001) | 5534,2 | — |
| Lõuna-Aafrika | ||||
 Botswana |
600 370 | 1 990 876 | 3,3 | Gaborone |
 Lesotho |
30 355 | 2 130 819 | 70,2 | Maseru |
 Zimbabwe |
390 580 | 11 392 629 | 29,1 | Harare |
 Namiibia |
825 418 | 2 108 665 | 2,6 | Windhoek |
 Lõuna-Aafrika Vabariik |
1 219 912 | 49 052 489 | 40,2 | Bloemfontein, Cape Town, Pretoria |
 Svaasimaa |
17 363 | 1 123 913 | 64,7 | Mbabane |
| Lääne-Aafrika | ||||
 Benin |
112 620 | 8 791 832 | 78,0 | Porto-Novo |
 Burkina Faso |
274 200 | 15 746 232 | 57,4 | Ouagadougou |
 Cabo Verde |
4 033 | 429 474 | 107,3 | Praia |
 Côte d'Ivoire |
322 460 | 20 617 068 | 63,9 | Abidjan, Yamoussoukro |
 Gambia |
11 300 | 1 782 893 | 157,7 | Banjul |
 Ghana |
239 460 | 23 832 495 | 99,5 | Accra |
 Guinea |
245 857 | 10 057 975 | 40,9 | Conakry |
 Guinea-Bissau |
36 120 | 1 533 964 | 42,5 | Bissau |
 Libeeria |
111 370 | 3 441 790 | 30,9 | Monrovia |
 Mali |
1 240 000 | 12 666 987 | 10,2 | Bamako |
 Mauritaania |
1 030 700 | 3 129 486 | 3,0 | Nouakchott |
 Niger |
1 267 000 | 15 306 252 | 12,1 | Niamey |
 Nigeeria |
923 768 | 158 259 000 | 161,5 | Abuja |
| Saint Helena (Suurbritannia) | 410 | 7 637 | 14,4 | Jamestown |
 Senegal |
196 190 | 13 711 597 | 69,9 | Dakar |
 Sierra Leone |
71 740 | 6 440 053 | 89,9 | Freetown |
 Togo |
56 785 | 6 019 877 | 106,0 | Lomé |
| Aafrika kokku | 30 368 609 | 1 001 320 281 | 33,0 | |
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
[redigeeri] Elanike arv ja rahvastiku tihedus
Aafrika elanike arv on 2005. aasta seisuga üle 900 miljoni[viide?], moodustades 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskpaiga seisuga on elanike arv 924 miljonit ning osakaal maailma rahvastikus 14%.
Kõrge sündimus tõenäoliselt suurendab järgmistel kümnenditel Aafrika osakaalu maailma rahvastikus.
Rahvastiku tihedus on umbes 30 in/km².
[redigeeri] Rahvad
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.
Varem nimetati enamikku Aafrika etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ning ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Aasia päritolu rahvastikku on märkimisväärsel määral ka Ida-Aafrikas. Eripärane on Madagaskar, kus rahvastik koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt sisserännanute järeltulijaist, ja Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on märkimisväärne Euroopa päritolu rahvastik.
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.
[redigeeri] Keeled
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).
Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt austroneesia, afroaasia, Nigeri-kordofani keelte, Niiluse-Sahara keelte ja khoisani keelte hulka.
Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).
Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semiidi keeled (sealhulgas araabia keel, amhara keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled vanaegiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka omoodi keeled.
Nigeri-Kongo keeled ehk Nigeri-kordofani keeled on Aafrika suurim keelkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riike ning väikese keelerühma Sudaanis. Keelkonda kuuluvad Lääne-Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas mossi keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), benue-kongo keeled ja adamava keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldi keelkonnana). Keelkonda jaotakse rühmadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10 kuni 25 nomimaalklassi. Benue-kongo keeled on kõige levinum rühm, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, luuba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Nigeri-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.
Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka masai keel ja nuubia keel.
Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.
Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelt kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja luba keelt.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ Väike Entsüklopeedia (2002), Eesti Entsüklopeedia kirjastus. ISBN 9985-70-097-X"
- ↑ "Maailma riigid (2001), Regio AS (tõlge ungari keelest)"
- ↑ "Sayre, April Pulley. (1999) Africa, Twenty-First Century Books. ISBN 0-7613-1367-2"
[redigeeri] Välislingid
