Leopard
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
See artikkel on loomast. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Leopard (täpsustus).| Leopard | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Panthera pardus |
||||||||||||||
 Leopardi ajalooline levila
|
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Sisukord |
Leviala [muuda]
Leopardi levila on suurem kui ühelgi teisel metsikult elaval kaslasel. Ta elab suuremas osas Aafrikast (välja arvatud Sahara) ja Lõuna-Aasias. Nõukogude Liidus kohati teda väga harva Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Primorjes. [1]
Klassifikatsioon [muuda]
Esimesena kirjeldas leopardi teaduslikult Carolus Linnaeus 1758. Edaspidi kirjeldati 27 leopardi alamliiki. 1996 uuriti leopardide DNA-d, et õige alamliikide arv teada saada, ja eristati kaheksa alamliiki: aafrika, pärsia, india, sri lanka, indohiina, jaava, põhjahiina ja amuuri leopard. Hiljem on siiski tunnistatud alamliikideks anatoolia, araabia ja belutšistani leopard. Aafrika leopardid on veel põhjalikult läbi uurimata ja pole välistatud, et seal saab veel mõne väikese alamliigi eristada.
Ajalugu [muuda]
Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Varaste leopardide jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast 2–3,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina välja 470–825 tuhat aastat tagasi Aafrikas ja ta levis 170–300 tuhat aastat tagasi üle Aasia.
Väliskirjeldus [muuda]
Leopard on ilus saleda ja jõulise kehaehitusega loom. Tema tüvepikkus on 91–180 cm, saba pikkus 75–110 cm, kaal tavaliselt 32–40 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Tal on ümar pea, pikk saba ning saledad tugevad jalad. [1]
Karvastik on põhitoonilt kollane ning sellel on üle kogu keha, jalgade ja saba selgepiirilisi musti laike ja rosette. Troopikas leidub melanootilisi isendeid, keda nimetatakse mustadeks pantriteks. Eriti sageli täheldatakse neid Jaaval. Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui normaalselt värvunud poegi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. Kaug-Idas on nende talvekarv paks, kohev ja tuhmim. [1]
Elupaik [muuda]
Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui tasandikel. Ta võib elada ka savannis või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Ta ronib puu otsas väga osavalt, jäädes tihti sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Vahel püüab ta koguni puu otsast ahve, aga põhiliselt tegutseb ta siiski maapinnal. Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega. Ta võib ka varitseda loomaraja või loomade joomispaiga läheduses. [1]
Toit [muuda]
Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nende nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, šaakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivad muutuda ise raipesööjateks. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte ja kariloomade murdmisele. Peale selle on täheldatud ka inimsööjaid leoparde, keda on küll harvem kui lõvide ja tiigrite hulgas. [1]
Sigimine [muuda]
Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal. Kaug-Idas on innaaeg jaanuaris. Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste võitlused ja vali kisa. Muul ajal häälitsevad leopardid harva, olles seega vaisemad lõvidest ja tiigritest. Tiinus kestab 3 kuud. Pesakonnas on 1–3 pimedat tähnilist poega. Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõhe või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk.
Areng [muuda]
Leopardikutsikad kasvavad tiigrikutsikatest kiiremini. Juba 2-aastaselt saavutavad nad täiskasvu ja suguküpsuse, emased pisut varem kui isased. [1]
Salaküttimine [muuda]
Leopardinahad on rahvusvahelisel karusnahaturul kõrges hinnas. Ühtlasi on nad ihaldatud jahitrofeed. Seetõttu on leoparde kütitud nii palju, et nad on sattunud väljasuremise ohtu, vähemalt väljaspool Aafrikat. Vahel tapetakse leoparde lihtsalt sellepärast, et neid peetakse ohtlikeks loomadeks. Tegelikult on leopard tähtsal kohal looduse sanitarina nagu teisedki suurkiskjad. Ta kütib eeskätt haigeid ja alaväärtuslikke loomi ja reguleerib paljude kahjulike liikide, näiteks ahvide arvukust. [1]
Ohustatus [muuda]
Leopard kuulub rahvusvahelise punase raamatu liikide hulka. [1]
Alamliigid [muuda]
- Aafrika leopard (P. p. pardus) (Linnaeus 1758) - Saharast lõunapoole jäävad savannid.
- India leopard (P. p. fusca) (Meyer 1794) - India poolsaar.
- Jaava leopard (P. p. melas) (Cuvier 1809) - Jaava ja Indoneesia saared
- Araabia leopard (P. p. nimr) (Hemprich ja Ehrenberg 1833) - Araabia poolsaar.
- Amuuri leopard (P. p. orientalis) (Schlegel 1857) - Kaug-Ida.
- Põhja-Hiina leopard (P. p. japonensis) (Gray 1862)- Põhja-Hiina.
- Kaukaasia leopard (P. p. ciscaucasica)(Satunin 1914), hiljem kirjeldatud kui Pärsia leopard (P. p. saxicolor) (Pocock 1927) - Sise-Aasia (Türkmenistan, Kaukaasia ja Põhja-Iraan)
- Indohiina leopard (P. p. delacouri) (Pocock 1930) - Indohiina poolsaar.
- Sri Lanka leopard (P. p. kotiya) (Deraniyagala 1956) - Sri Lanka
Leopard vappidel [muuda]
Leopard on kujutatud ka mitme riigi vapil:
- Benini vapp
- Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp
- Gaboni vapp (must panter)
- Malawi vapp
- Somaalia vapp
- Lõuna-Osseetia vapp
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leopard |
- Leopardikaamera. Tallinna Loomaaed. DELFI Täheke
