Leopard

Allikas: Vikipeedia

Leopard
Leopard africa.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera
Liik: Leopard
Ladinakeelne nimetus
Panthera pardus
Leopardi ajalooline levila
Leopardi ajalooline levila

Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopardi levila on suurem kui ühelgi teisel metsikult elaval kaslasel. Ta elab suuremas osas Aafrikast (välja arvatud Sahara) ja Lõuna-Aasias. Nõukogude Liidus kohati teda väga harva Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Primorjes. [1]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena kirjeldas leopardi teaduslikult Carolus Linnaeus 1758. Edaspidi kirjeldati 27 leopardi alamliiki. 1996 uuriti leopardide DNA-d, et õige alamliikide arv teada saada, ja eristati kaheksa alamliiki: aafrika, pärsia, india, sri lanka, indohiina, jaava, põhjahiina ja amuuri leopard. Hiljem on siiski tunnistatud alamliikideks anatoolia, araabia ja belutšistani leopard. Aafrika leopardid on veel põhjalikult läbi uurimata ja pole välistatud, et seal saab veel mõne väikese alamliigi eristada.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas umbes 6,37 miljonit aastat tagasi. Varaste leopardide jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast 2–3,5 miljoni aasta vanustest lademetest. Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina välja 470–825 tuhat aastat tagasi Aafrikas ja ta levis 170–300 tuhat aastat tagasi üle Aasia.

Kehaehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopard on ilusa, saleda ja jõulise kehaehitusega loom. Tema tüvepikkus on 91–180 cm, saba pikkus 75–110 cm, kaal tavaliselt 32–40 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Tal on ümar pea, pikk saba ning saledad tugevad jalad. [1]

Karvastik on põhitoonilt kollane ning sellel on üle kogu keha, jalgade ja saba selgepiirilisi musti laike ja rosette. Troopikas leidub melanootilisi isendeid, keda nimetatakse mustadeks pantriteks. Eriti sageli täheldatakse neid Jaaval. Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui normaalselt värvunud poegi. Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga mitte kohev. Kaug-Idas on nende talvekarv paks, kohev ja tuhmim. [1]

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui tasandikel. Ta võib elada ka savannis või jõe kaldatihnikus. Ta elab erakuna ja peab jahti öösel. Ta ronib puu otsas väga osavalt, jäädes tihti sinna päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema. Vahel püüab ta koguni puu otsast ahve, aga põhiliselt tegutseb ta siiski maapinnal. Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega. Ta võib ka varitseda loomaraja või loomade joomispaiga läheduses. [1]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Öö saabudes laskub leopard maapinnale jahti pidama.

Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nende nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, šaakalid ja teised raipesööjad saagini ei jõuaks. Seevastu vanad loomad võivad muutuda ise raipesööjateks. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte ja kariloomade murdmisele. Peale selle on täheldatud ka inimsööjaid leoparde, keda on küll harvem kui lõvide ja tiigrite hulgas. [1]

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui emasloom on valmis paarituma, eritab ta niisuguse lõhnaga uriini, mis meelitab isaseid ligi. Lõunaosas, sigivad leopardid läbi aasta. Kaug-Idas on innaaeg jaanuaris.

Tiinus kestab 3 kuud. Emasloom toob ilmale 1–4 tähnilist poega.

Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõhe või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk.

Areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nad elavad kaks aastat koos emaga, seejärel alustavad noored leopardid iseseisvat elu. Saavutades 2-aastaselt suguküpsuse, emased pisut varem. [1]

Salaküttimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopardinahad on rahvusvahelisel karusnahaturul kõrges hinnas. Ühtlasi on nad ihaldatud jahitrofeed. Seetõttu on leoparde kütitud nii palju, et nad on sattunud väljasuremise ohtu, vähemalt väljaspool Aafrikat. Vahel tapetakse leoparde lihtsalt sellepärast, et neid peetakse ohtlikeks loomadeks. Tegelikult on leopard tähtsal kohal looduse sanitarina nagu teisedki suurkiskjad. Ta kütib eeskätt haigeid ja alaväärtuslikke loomi ja reguleerib paljude kahjulike liikide, näiteks ahvide arvukust. [1]

Ohustatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopardil on vähe vaenlasi, teda söendavad rünnata vaid lõvid, hüäänid ja suured paavianid, ning ka inimene.

Leopard kuulub rahvusvahelise punase raamatu liikide hulka. [1]

Alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopard vappidel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leopard on kujutatud ka mitme riigi vapil:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Loomade elu", 7. kd., lk. 274

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]