Elektrienergia

Elektrienergia on vastasmõjul põhinev energia, mida on lihtne (elektriliinide abil) üle kanda ja muundada.

Elektrit toodetakse (elektrivoolu tekitatakse) elektrijaamades ning edastatakse elektriliinide ja trafode abil. Elekter muundub kasulikuks energiaks elektritarvitites - elektrimootorites, küttekehades, valgustites, arvutites jms.

Elektrienergiat $E$ saab arvutada integraliga elektrilise pinge ja $u(t)$ ja voolutugevuse $i(t)$ korrutisest ajas $t$.

$E = \int_{t_0}^{t_1} u(t) \cdot i (t) \cdot \mathrm{d}t$

Ühikud

Elektrienergia ühikuks on SI-süsteemi järgi vattsekund (Ws) ehk džaul. Praktikas (raamatupidamises) mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides. 1 kWh = 3,6*10⁶ J (džauli).

Liigitus

• Elektrostaatiline energia
• Elektrodünaamiline energia

Elektrivälja energia

Elektrienergiat saab salvestada elektrivälja energiana kaksikkihtkondensaatorites.

Energia $E$ sõltub mahtuvusest $C$ ja laadimispingest $U$ ning avaldub kujul:

$E=\frac{1}{2}C\cdot U_{}^2$.

Elektrienergia W (džaulides) on võrdeline laenguga Q (kulonites) ja potentsiaalide vahega U voltides:

$W = Q \cdot U$.

Elektrienergia salvestumine magnetväljas

Võnkeringis võnkudes vaheldub elektrivälja energia magnetvälja energiaga vastavalt võnkesagedusele.

Ülijuhtiva elektromagnetsalvestiga (SMES) on võimalik elektrienergiat lühiajaliselt salvestada elektrivooluna.

Üksiku induktiivpooli energia avaldub kujul:

$E = \frac{1}{2} \cdot L \cdot I^2$,

kus L on pooli induktiivsus ja I pooli läbiv vool.

Elektrienergia ja võimsus püsiva voolu korral

vastavalt elektrivoolu I definitsioonile $Q = I\cdot t$,

seega:

$W = U\cdot I\cdot t = P\cdot t$,

kus

P on võimsus vattides.

Vaata ka

• Elektrienergia tootmine
• Aktiivenergia
• Aktiivvõimsus