Imetajad

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Imetajad Fossiilide leiud: Triias – retsentne
Isane gorilla
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Infrahõimkond: Lõugsuused Gnathostomata Ülemklass: Neljajalgsed Tetrapoda (määratlemata) Amnioodid Amniota Klass: Mammalia Linnaeus, 1758
Seltsid
Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) Infraklass: Ornithodelphia Ainupilulised Monotremata Alamklass: Theria Infraklass: Alamimetajad (Metatheria) Kukrulised (Marsupialia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Napihambulised (Xenarthra) Karustiivalised (Dermoptera) Desmostylia Tupaialised (Scandentia) Esikloomalised (Primates) Närilised (Rodentia) Jäneselised (Lagomorpha) Putuktoidulised (Insectivora) Käsitiivalised (Chiroptera) Soomusloomalised (Pholidota) Kiskjalised (Carnivora) Kabjalised (Perissodactyla) Sõralised (Artiodactyla ) Vaalalised (Cetacea) Torukoonulised (Macroscelidea) Toruhambulised (Tubulidentata) Küüniskabjalised (Hyracoidea) Londilised (Proboscidea) Meriveiselised (Sirenia)

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Sisukord 1 Süstemaatika ja evolutsioon 1.1 Üldiseloomustus 2 Levik maakeral 3 Imetajate anatoomia ja füsioloogia 3.1 Imetajate kehaehitus 3.2 Katteelundkond 3.3 Skelett 3.4 Lihaskond 4 Närvisüsteem 5 Imetajate bioloogia 5.1 Seedeelundkond 5.2 Hingamiselundkond 5.3 Vereringe 5.4 Erituselundkond 5.5 Sigimine 6 Füsioloogilised eripärad 7 Ökoloogia 7.1 Imetajate praktiline tähtsus 8 Imetajate kodustamine 8.1 Imetajate põlvnemine 9 Viited 10 Vaata ka 11 Välislingid

[redigeeri] Süstemaatika ja evolutsioon

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest Juura ajastu algul umbes 220 miljonit aastat tagasi.^[1].

[redigeeri] Üldiseloomustus

Selle klassi ühed tähtsamad tunnused on:

1) närvisüsteemi kõrge arengutase 2) poegimine, millele kaasneb poegade imetamine 3) täiuslik termoregulatsioonisüsteem, mis säilitab kehatemperatuuri suhteliselt püsivana.

(Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987)

Imetajatele on eriti iseloomulikud piimanäärmed, mis puuduvad teistel selgroogsetel, ehk imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega – emapiimaga.

Alalõug kooseneb vaid ühest (hamba)luust. Hambad eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks.

Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Kahepaiksetel, roomajatel ja lindudel on üks kuulmeluu.

Süda sarnaneb lindude südamele, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust.

Nüüdisajal (seisuga 1987) elab ligi 4500 liiki imetajaid.

[redigeeri] Levik maakeral

Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes Antarktika siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb hülgeid ja vaalu. Põhjapooluse piirkonnas leidub jääkarusid, loivalisi, vaalalisi (narvalid).

Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval - keda on enamus - on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad aktiivselt õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või valdava osa sellest. Üheski selgroogsete klassis pole niisugust vormiküllust kui imetajate omas.

[redigeeri] Imetajate anatoomia ja füsioloogia

[redigeeri] Imetajate kehaehitus

Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini.

[redigeeri] Katteelundkond

Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest.

Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv.

Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed.

Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu.

Naha üldpaksus ja tugevus erineb liigiti väga.

[redigeeri] Skelett

Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja.

[redigeeri] Lihaskond

Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.

[redigeeri] Närvisüsteem

[redigeeri] Imetajate bioloogia

[redigeeri] Seedeelundkond

Seedeelunditeks on hambad,keel,süljenäärmed,neel,söögitoru,magu,sooltoru-peensool,jämesool,pära-sool,pärak .Seedenäärmeteks on maks ja kõhunääre

[redigeeri] Hingamiselundkond

Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud.

[redigeeri] Vereringe

Süda 4-osaline (2 koda ja 2 vatsakest)

[redigeeri] Erituselundkond

Neerud

[redigeeri] Sigimine

Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.

[redigeeri] Füsioloogilised eripärad

[redigeeri] Ökoloogia

[redigeeri] Imetajate praktiline tähtsus

[redigeeri] Imetajate kodustamine

[redigeeri] Imetajate põlvnemine

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Vaata ka

• Imetajate loend
• Mürgised imetajad

[redigeeri] Välislingid

• Eesti üldine märksõnastik - Imetajad
• Imetajate fülogenees