Imetajad

Allikas: Vikipeedia
Imetajad
Fossiilide leiud: 220–0 Ma
Triias – retsentne
Isane gorilla
Isane gorilla
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Infrahõimkond: Lõugsuused Gnathostomata
Ülemklass: Neljajalgsed Tetrapoda
(määratlemata) Amnioodid Amniota
Klass: Mammalia
Linnaeus, 1758
Seltsid

Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) Infraklass: Ornithodelphia

Alamklass: Theria
Infraklass: Alamimetajad (Metatheria)

Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria)

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Teadusharu, mis tegeleb imetajate uurimisega, nimetatakse terioloogiaks.

Süstemaatika ja evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest Juura ajastu algul umbes 220 miljonit aastat tagasi.[1].

Üldiseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle klassi ühed tähtsamad tunnused on[2]:

Imetajatele on eriti iseloomulikud piimanäärmed, mis puuduvad teistel selgroogsetel. Imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõregaemapiimaga.

Alalõug kooseneb vaid ühest (hamba)luust. Hambad eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kõrva trummiõõnes on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus. Kahepaiksetel, roomajatel ja lindudel on üks kuulmeluu. Süda sarnaneb lindude südamele, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust.

Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti 2005. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi[3].

Levik maakeral[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes Antarktika siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb hülgeid ja vaalu. Põhjapooluse piirkonnas leidub jääkarusid, loivalisi, vaalalisi (narvalid).

Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval – keda on enamus – on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad aktiivselt õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või valdava osa sellest. Üheski selgroogsete klassis pole niisugust vormiküllust kui imetajate omas.

Imetajate anatoomia ja füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini.

Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel, kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvad ehk villkarvad kaitsevad külma ja sooja eest.

Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv.

Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), sarvsoomused ja nahanäärmed. Vaid veelise eluviisiga vaaladel ja delfiinidel on nahk karvutu.

Naha üldpaksus ja tugevus erineb liigiti väga.

Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja.

Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.

Seedeelunditeks on hambad, keel, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, sooltoru-peensool, jämesool, pärasool, pärak. Seedenäärmeteks on maks ja kõhunääre.

Imetajate ainsad hingamiselundid on kopsud.

Süda on 4-osaline (2 koda ja 2 vatsakest).

Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_human_evolution#Mammals
  2. Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987
  3. Don E. Wilson & DeeAnn M. Reeder (editors). 2005. Mammal Species of the World. A Taxonomic and Geographic Reference (3rd ed)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]