Vesihüatsint

Allikas: Vikipeedia
Vesihüatsindivaip Victoria järvel Kenyas Kisumu sadamas

Vesihüatsint (Eichhornia) on pontedeerialiste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Vesihüatsindid on mitmeaastased ujuvad veetaimed, mis kasvavad pärismaisena Lõuna-Ameerikas. Invasiivsete võõrliikidena on vesihüatsindi perekonna esindajad levinud ka Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus-Meremaal. Teda kasvatatakse ilutaimena ka mujal.

Taim on väga kiire kasvuga umbrohi, mis moodustab tihedaid kolooniaid ning võib lühikese ajaga terved veekogud umbe kasvatada. Ta võib kasvada kuni meetri kõrgusele veepinnast.

Vesihüatsindi lehed on ovaalse kujuga, paksud ja läikivad, 10–20 cm läbimõõduga. Varred on pikad; leherootsud on jämedad, mõnel liigil pirnikujulised. Juured on mustjaslillad ja vees hõljuvad. Õisikus on 8–15 õit. Kuue kroonlehega õied on roosakad või violetjad. Taim paljuneb peamiselt võsundite abil, kuid ka seemnetega. Seemnete idanemisvõime võib säilida kuni 30 aastat. Hariliku vesihüatsindi populatsioon võib kahekordistuda kahe nädalaga.

Kui vesihüatsindil lastakse vabalt kasvada, haarab ta enda alla terve veekogu pinna, varjab veekogu elustiku eest päikesevalguse ja blokeerib hapniku juurdepääsu, tõkestab vee voolamist ja halvab veeliikluse. Ta pakub soodsa elupaiga haigusi levitavatele sääskedele ja tigudele. Taime levikut püütakse kontrolli all hoida herbitsiidide abil, mehaanilise eemaldamise teel ja bioloogilise tõrjega, levitades taime hävitavaid putukaid.

Vesihüatsint talub hästi raskmetallisaastust. Et taim omastab keskkonnast muu hulgas kaadmiumi, kroomi, koobaltit, niklit, pliid, elavhõbedat ja arseeni, kasutatakse teda reovee biopuhastina.

Taime on kasutatud loomasöödaks ning biogaasi ja väetise tootmiseks. Vartest saadavat kiudu kasutatakse punutiste valmistamiseks.

Liike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]