Roheneemesaared

Allikas: Vikipeedia

Cabo Verde Vabariik


portugali República de Cabo Verde
Roheneemesaarte asendikaart
Riigihümn Cântico da Liberdade
Pealinn Praia
Pindala 4033 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel portugali
Rahvaarv 555 988 (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 137,9 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President José Maria Neves
Peaminister Ulisses Correia e Silva
Iseseisvus 5. juulil 1975
SKT 1,754 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 3244 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik eskuudo (CVE)
Ajavöönd maailmaaeg −1
Tippdomeen .cv
ROK-i kood CPV
Telefonikood 238

Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, [[Roheneemesaarte kreoolkeeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes. Roheneemesaared on osa Makaroneesia saarestikust.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, Senegalis asuvast Roheneemest (portugali keeles Cabo Verde 'roheline neem').

24. oktoobril 2013 kuulutati ÜROs, et riigi ametlikku nime Cabo Verde ei peaks teistes keeltes kasutama tõlgituna.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaared asuvad Aafrika lääneranniku riikidest Senegalist ja Mauritaaniast läänes Atlandi ookeanis v-tähe kujuliselt paikneva saarterühmana. Lähimad Makaroneesia saarestikku kuuluvad Kanaari saared jäävad Roheneemesaartest umbes 1000 kilomeetrit kirdesse.

Riigi rannajoone kogupikkus on 965 kilomeetrit. Roheneemesaared ulatuvad 332 kilomeetrit loodest kagusse ja 299 kilomeetrit idast läände.[4] Riigi suurimal, Santiago saarel, on pikim vahemaa maismaal linnulennult 75 kilomeetrit.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Boa Vista saar

Roheneeme saarestik koosneb kahest vulkaanilist päritolu saarterühmast: Tuulepealsetest saartest ja Tuulealustest saartest. Saarestikus on kokku 10 saart ja 5 väikesaart, millest suurimad on Santiago (991 km²), Santo Antão (779 km²) ja Boa Vista saar (620 km²). Suuremad saared on valdavalt mägised. Riigi kõrgeim geograafiline koht Pico do Fogo tegevvulkaan küündib 2829 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus riigis 2015. Ülejäänud saartega võrreldes on suhteliselt madalad Sali, Boa Vista ja Maio saared.

Riigi idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, läänepoolsed nooremad.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi mageveekogude veehulk sõltub sademetehulgast, mistõttu aastaringselt püsivaid mageveekogusid riigis ei leidu. Riigi pikim jõgi on 7 kilomeetri pikkune Ribeira do Rabil.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi pindalast on metsaga kaetud 21,1%.[5] Looduses on registreeritud 774 liiki kõrgemaid taimi, millest 11% on endeemsed. Taimed on riiki levinud Lääne-Aafrikast, Vahemere maadest ja Ladina-Ameerikast.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kapverdi lõoke (Alauda razae) on endeemne linnuliik

Roheneemesaartel puuduvad kahepaiksed ja maod. Riigis on kirjeldatud 37 liiki roomajaid, kellest 22 liiki on endeemsed.[6][7]

Riigis on kirjeldatud 264 liiki linde, millest kuus liiki on endeemsed.[8]

Enamik maismaaimetajaid on riiki aja jooksul sisse toodud. Ainsad põlised imetajad on käsitiivalised.[9]

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaarte peamised keskkonnakaitseprobleemid on ulatuslik metsaraie ja viljaka maa erodeerumine. Roheneemesaartel asub Fogo rahvuspark. Mitmel väikesaarel on moodustatud loodusreservaadid. Ribeira do Rabili märgala kuulub Ramsari konventsiooni nimestikku. Tähtsad linnukaitsealad on veel Fogo vulkaaniline piirkond ja Santiago saarel asuvad rannakaljud. Sali ja Maio saarel kaitstakse soolakuid. 1986 rajati Roheneemesaarte botaanikaaed.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaartel valitseb kirdepassaatidega troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 22–27 °С. Saarte kliimat mõjutab jahe Kanaari hoovus, mistõttu sademeid on vaid 100–250 mm aastas. Riiki kimbutavad pidevalt põuad. 1970. ja 1980. aastatel tabas riiki 17-aastane põuaperiood. Vihma võib sadada juulist novembrini.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaarte presidendi residents

Roheneemesaared on parlamentaarne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes valitakse rahva poolt absoluutse häälteenamuse alusel ametisse 5 aastaks. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Rahvusassambleele, kuhu kuulub 72 liiget. Rahvusassamblee liikmed valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. 2016 valimiste järel on Demokraatlikul Liikumisel 40, Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Parteil 29 ning Demokraatlikul ja Sõltumatul Roheneemesaarte Liidul 3 kohta.

Riigi põhiseadus jõustus 25. septembril 1992. Riigi kõrgeim kohus on 7-liikmeline ülemkohus.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaarte omavalitsused

Roheneemesaared jagunevad 22 omavalitsuseks (concelhos). Riigis on 24 linna, suurim linn on pealinn Praia.

Omavalitsus Saar Saarestik
Tarrafal Santiago Tuulealused saared
São Miguel
São Salvador do Mundo
Santa Cruz
São Domingos
Praia
Ribeira Grande de Santiago
São Lourenço dos Órgãos
Santa Catarina
Brava Brava
São Filipe Fogo
Santa Catarina do Fogo
Mosteiros
Maio Maio
Boa Vista Boa Vista Tuulepealsed saared
Sal Sal
Ribeira Brava São Nicolau
Tarrafal de São Nicolau
São Vicente São Vicente
Porto Novo Santo Antão
Ribeira Grande
Paul

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaarte viimane rahvaloendus toimus 2010. 2016 seisuga elas riigis 531 238 elanikku, kellest 264 951 olid naised ja 266 287 mehed. Enim elanikke oli Praias (155 239) ja São Vicente omavalitsuses (81 862), vähim aga Tarrafali omavalitsuses (5233).[10] 1946–1949 näljahäda tõttu liikus osa elanikkonnast São Tomé ja Príncipele.

2010 elas riigis 491 683 elanikku ja keskmine rahvastikutihedus oli 122 inimest/km², seejuures São Vicente saarel 335 inimest/km², Santiago saarel 276 inimest/km² ja Sali saarel 119 inimest/km². 52% rahvastikust elab Santiago saarel, 16% São Vicente saarel ja 9% Santo Antão saarel. 16% riigi elanikest elab pealinnas Praias.

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Riigis on ametlike keeltena tunnustatud portugali keel ja Roheneemesaarte kreoolkeel.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaartel asuvad katoliku Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad. Riigis on 37 katoliku kogudust. Riigist on pärit kardinal Arlindo Gomes Furtado.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Rannavalve koosseisu kuuluv Dornier Do-228

Roheneemesaarte relvajõud jagunevad rahvuskaardiks ja rannavalveks.[11] Riigi tegevteenistuses teenib 1200 isikut.

Rahvuskaart koosneb 3 rügemendist. Rannavalve koosseisus on õhu- ja mereväeeskadrillid. Rannavalvele kuuluvad Dornier Do-228 lennuk, mitu transpordilennukit ja 5 patrull-laeva.

Lisaks kuulub riigi relvastusse 5 T-55 tanki, BRDM-2 soomukid, 120-PM-43 miinipildujad, RPK kergekuulipildujad, AK-47 ja AKM automaadid ning ZU-23 õhutõrjekahurid.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi teedevõrgu kogupikkus on 1350 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 932 kilomeetrit. Peamised ühistranspordivahendid saartel on väikebussid. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Riigis on seitse lennuvälja ja neli rahvusvahelist sadamat, riigi peamised sadamad on Praia ja Mindelo.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Real de São Filipe fort

Asustamata Roheneemesaared avastasid 1455 Veneetsia päritolu Portugali meresõitjad Alvise Cadamosto ja Antoniotto Usodimare. Meresõitja António de Nolist sai Roheneemesaarte esimene kuberner. Portugallased rajasid 1462 Santiago saarele Cidade Velha sadama. Cidade Velha sadamas peatusid 1497 meresõitja Vasco da Gama, 1498 Christoph Kolumbus ja 1522 Fernão de Magalhães. Roheneemesaari ründas 1585 Inglise meresõitja Francis Drake. Pärast prantslaste rünnakut 1772 viisid portugallased koloonia pealinna üle Praia asundusse. Roheneemesaartest kujunes oluline Portugali orjakaubanduse keskus. 18. sajandi lõpus tabas saari mitu näljahäda.

19. sajandil asus Roheneemesaarte elanikke Ameerika Ühendriikidesse. Portugal andis Roheneemesaartele 1951 meretaguse provintsi staatuse. Roheneemesaarte iseseisvuslased hakkasid aktiivselt suhtlema Guinea-Bissau iseseisvuslastega. Amílcar Cabral rajas 1956 Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Partei, mis 1961 alustas vägivaldset vastupanu Portugali koloniaalvõimude vastu.

Kui Portugalis toimus 1974 revolutsioon, kuulutasid Roheneemesaared 5. juulil 1975 välja iseseisvuse. Riigi esimeseks presidendiks sai Aristides Pereira, kes kuulutas välja üheparteisüsteemi ning arendas suhteid Hiina ja Liibüaga. 1991 toimunud esimestel demokraatlikel presidendivalimistel sai presidendiks Demokraatliku Liikumise esindaja António Mascarenhas Monteiro.

Eesti ja Roheneemesaarte suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja Roheneemesaared sõlmisid diplomaatilised suhted 9. septembril 1991. Detsembris 1999 peatus oma ümbermaailmareisil Mindelo sadamas purjejaht Lennuk.[12] Infotehnoloogia ekspert Linnar Viik sai 2008 Roheneemesaarte valitsuse nõunikuks.[13]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Roheneemesaarte haridussüsteem on kolmeastmeline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Põhikool kestab 6 ja keskkool 5 aastat.

2006 rajati Roheneemesaarte ülikool, 2008 Santiago ülikool ja 2001 Jean Piaget' nimeline ülikool.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Praia raekoda on portugali koloniaalarhitektuuri näide

Roheneemesaarte kultuuris on põimunud Aafrika ja Euroopa kultuurielemendid.

Cidade Velhas asuv katoliiklik Nossa Senhora do Rosario kirik on maailma vanim säilinud koloniaalrhitektuuri kirik. Riigis asub mitmeid Portugali kindlusehitisi, millest tuntuim on Real de São Filipe fort.

Maa populaarsemad muusikastiilid on morna, coladeira, funaná ja batuque. Tuntuim Roheneemesaartelt pärit laulja oli Cesária Évora. Kuulsaim iga-aastane kultuuriüritus on Mindelo karneval. Riigi tuntuimad muuseumid on etnograafiamuuseum ja Tabanka muuseum.

Riigis tegutseb üks riiklik ja 3 välisriigi telekanalit.

Elanike populaarseim spordiala on jalgpall. Roheneemesaarte juurtega on Rootsi endine jalgpallur Henrik Larsson. Praias asub Hiina RV raha eest rajatud riigi suurim staadion, mis mahutab 15 000 pealtvaatajat. Riigi korvpallikoondis võitis 2007 Aafrika meistrivõistlustel pronksmedali.

Roheneemesaarte sportlased on osalenud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest Atlantas, kuid pole veel võitnud medaleid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 26.10.2021.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. Ülevaade Roheneemesaarte loodusest.
  5. Ülevaade Roheneemesaarte metsadest
  6. Ülevaade Roheneemesaarte endeemsetest roomajatest.
  7. "Raquel Vasconcelos, José Carlos Brito, Salvador Carranza, James Harris. Review of the distribution and conservation status ofthe terrestrial reptiles of the Cape Verde Islands. Oryx 47 (1), 2013: 77-87" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. september 2018. Vaadatud 24. aprillil 2018.
  8. Denis Lepage. "Roheneemesaared." Avibase.
  9. "Ülevaade Roheneemesaarte loomastikust". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018. Vaadatud 24. aprillil 2018.
  10. Mulheres e Homens em Cabo Verde - Factos e Números 2017. Roheneemesaarte Statistikaamet.
  11. Roheneemesaarte relvajõudude koduleht.
  12. "Purjekas Lennuki marsruut". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2017. Vaadatud 24. aprillil 2018.
  13. Linnar Viigist sai Roheneemesaarte valitsuse nõunik. Eesti Ekspress. 6. november 2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]