Mesi
Allikas: Vikipeedia
Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine.
Sisukord |
[redigeeri] Mee liigid kogumisviisi järgi
Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest.
Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi.
[redigeeri] Mee kogumine ja valmistamine
Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett mitme nädala jooksul, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega.
Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, mis kaanetatakse mee valmimisel kinni.
[redigeeri] Mee kogumise mõju loodusele
Mesilased tolmendavad õitelt nektarit kogudes ühtlasi külastatud õisi, võimaldades nii paljuneda tolmendamist vajavatel taimedel ning suurendades oluliselt tolmendamist vajavate põllu- ja aiakultuuride saagikust.
[redigeeri] Mee kasutamine ning omadused
Mesilased koguvad mett omale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna kasvatamiseks. Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks.
Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante.
[redigeeri] Mee kristalliseerumine
Äsja valminud mesi on alati vedel, mõnikord veidi viskoossne. Aja jooksul mesi kristalliseerub ehk muutub kõvaks. Mee kristalliseerumist kiirendab madal temperatuur. Kristalliseerunud mett on võimalik üles sulatada kuni 40°C juures. Kõrgemal temperatuuril sulatades hävivad mitmed mees leiduvad kasulikud ained ning halveneb mee kvaliteet.
Mee loodusliku kristalliseerumise kiirus sõltub mee päritolust (taimeliigist) ja võib ulatuda nädalast kuni mitme kuuni. Üksikute taimeliikide mesi (nt aktaatsiamesi) ei kristalliseeru kunagi. Enamus Eesti loodusest kogutud meest kristalliseerub hilissügiseks.
Laialt on levinud uskumus, et kõvale meele on lisatud suhkrut. Tegelikult on kristalliseerumine loomulik protsess ja ei kahjusta mee kvaliteeti.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välisviited
