Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

Allikas: Vikipeedia

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM, ka ÜRO rändeamet) on valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1951. aastal algselt Euroopa migratsiooni valitsustevahelise komitee (ing Intergovernmental Committee for European Migration, ICEM) nime all, et aidata ümber asuda Teise maailmasõja tõttu kodust lahkuma pidanud inimestel. 2014. aasta seisuga oli organisatsioonil 156 liikmesriiki ja lisaks 10 vaatlejastaatusega riiki[1]. Eesti ühines organisatsiooniga 2004. aastal. 2016. aastast kuulub IOM seotud organisatsioonina ÜRO süsteemi.

IOM on tähtsaim migratsioonialal tegutsev valitsustevaheline organisatsioon. IOMi eesmärk on edendada humaanset ja organiseeritud migratsiooni, suurendada migratsiooni küsimustes rahvusvahelist koostööd, leida migratsiooniprobleemidele praktilisi lahendusi ning pakkuda humanitaarabi seda vajavatele migrantidele.

IOM töötab järgmises neljas laiemas migratsiooni juhtimist puudutavas valdkonnas: migratsioon ja areng, migratsiooni lihtsustamine, migratsiooni reguleerimine ja sundmigratsiooni probleemi lahendamine.

IOM teeb tihedat koostööd nii valitsuste, valitsustevaheliste kui ka valitsusväliste partneritega.

IOMil on Eestis esindus, mida juhib Kari Käsper.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tumerohelisega on märgitud liikmed ja helerohelisega vaatlejaliikmed

Euroopa migrantide liikumise ajutine valitsustevaheline komitee (ing Provisional Intergovernmental Committee for the Movement of Migrants from Europe, PICMME), nagu IOMi algselt nimetati, asutati Lääne-Euroopas 1951. aastal Teise maailmasõja järgses ümberasumise kaoses. Komiteele anti volitus aidata Euroopa valitsustel leida sihtriike hinnanguliselt 11 miljoni kodust lahkuma sunnitud inimese ümberasumiseks. 1950. aastatel organiseeris see transpordivahendeid ligi miljonile migrandile.

Euroopa migratsiooni valitsustevahelise komitee põhikiri allkirjastati 1953. aasta 19. oktoobril Veneetsias. See jõustus 30. novembril 1954. Organisatsiooni nime muutmine poole sajandi jooksul kajastas selle arenemist logistikaagentuurist migratsiooniagentuuriks: 1952. aastal nimetati ajutine valitsustevaheline komitee Euroopa migratsiooni valitsustevaheliseks komiteeks, 1980. aastal migratsiooni valitsustevaheliseks komiteeks ning 1989. aastal Rahvusvaheliseks Migratsiooniorganisatsiooniks.

IOM on osalenud inimeste või looduse põhjustatud järgmiste katastroofide tagajärgede lahendamises: Ungari revolutsioon (1956), Praha kevad (1968), Tšiili riigipööre (1973), Vietnami paadipõgenikud (1975), Lahesõda (1990), sõjad Kosovos ja Ida-Timoris (1999), India ookeani maavärin (2004), Iraagi sõda (2003), Pakistani maavärin (2004/2005) ja Haiti maavärin (2010).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]