Lastehalvatus
Lastehalvatus ehk poliomüeliit on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena.
Haigustekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Umbes 90% nakkuste puhul sümptomid ei avaldu.[1] Kergematel juhtudel kulgeb haigus palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga.[2] Umbes 1% juhtudest siseneb viirus kesknärvisüsteemi, mis võib lõppeda lihastoonuse vähenemise ja halvatusega. Halvatus võib olla erinevat tüüpi sõltuvalt kahjustatud närvidest. Kõige sagedasem on ühepoolne, eriti jalgu haarav halvatus. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.
Esimest korda kirjeldas lastehalvatust eraldi haigusena Jakob Heine 1840. aastal. Polioviiruse tuvastas 1908. aastal Karl Landsteiner.[3] 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest. 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada.
2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud.[2]
Viited [muuda]
- ↑ Ryan KJ, Ray CG (eds.) (2004). "Enteroviruses". Sherris Medical Microbiology (4th ed.). McGraw Hill. pp. 535–7. ISBN 0-8385-8529-9
- ↑ 2,0 2,1 Lastehalvatus ehk poliomüeliit Vaktsiin.ee
- ↑ Paul JR (1971). A History of Poliomyelitis. Yale studies in the history of science and medicine. New Haven, Conn: Yale University Press. pp. 16–18. ISBN 0-300-01324-8.
