Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon

Allikas: Vikipeedia
██ Leppe ratifitseerinud riigid██ Leppega liitunud riigid██ Leppe allkirjastanud riigid██ Riigid, kes pole lepet allkirjastanud
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peakorter Haagis

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (inglise keeles Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons, lühend OPCW) on valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riike ja eelkõige valvab selle järele, et konventsioonist kinni peetaks.

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon loodi 29. aprillil 1997. Organisatsiooni asutamine on sätestatud keemiarelvade keelustamise konventsiooniga, mis paneb paika ka organisatsiooni ülesanded ja struktuuri. Organisatsiooni eesmärk on keemiarelvade täielik keelustamine ja hävitamine. Ühtlasi tegutsetakse liikmesriikide konsultatsiooni- ja koostööfoorumina. Organisatsioon tegeleb nii liikmete raportite ärakuulamisega kui ka inspekteerimisega kohapeal.

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mis avati allakirjutamiseks 13. jaanuaril 1993 Pariisis. See jõustus 29. aprillil 1997, kui 65 riiki oli selle ratifitseerinud.

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon teeb tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga. Kahe organisatsiooni suhteid reguleerib 2000. aastal sõlmitud koostööleping.[1]

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon sai 2013. aastal Nobeli rahuauhinna.[2]

Liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonil on 190 liikmesriiki.[3] Liikmeks saavad automaatselt kõik keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riigid. ÜRO-sse kuuluvatest riikidest ei ole organisatsiooni liikmed Angola, Birma, Egiptus, Iisrael, Põhja-Korea ja Lõuna-Sudaan. Birma ja Iisrael on lepingu allkirjastanud, kuid pole seda ratifitseerinud.[4]

Töökorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liikmesriikide konverents 2007. aastal

Organisatsiooni ametlikud keeled on inglise, prantsuse, vene, hiina, hispaania ja araabia keel. Peadirektor on alates 2010. aastast Türgi diplomaat Ahmet Üzümcü.[5]

Organisatsiooni peakorter asub Hollandis Haagis. Kõrgeim organ on liikmesriikide konverents, mis koguneb tavaliselt korra aastas.[6] Igal riigil on üks esindaja. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus. Riike esindavad tavaliselt nende alalised esindajad organisatsiooni juures, kes on paljudel juhtudel ühtlasi oma riigi suursaadikud Hollandis.

Täidesaatev organ on täitevnõukogu, mis koosneb 41 liikmesriigi esindajatest, kelle valib konverents kaheks aastaks. Täitevnõukogus osalevad rotatsiooni korras kõik osalisriigid.[7] Igapäevast tööd korraldab konverentsi ja täitevnõukogu ülesandel tehniline sekretariaat.[8]

Organisatsiooni tegevust rahastavad liikmesriigid. Liikmemaksu arvutamisel kasutatakse samasugust süsteemi nagu ÜRO-s. Aastaeelarve on umbes 60 miljonit eurot. Sellest umbes 22 protsenti maksab USA, 19,5 protsenti Jaapan ja umbes 10 protsenti Saksamaa.

Konventsioon näeb ette, et iga osalisriik määrab enda kohustuste täitmise eest vastutava riikliku asutuse. Eestis on selleks asutuseks Terviseamet.[9][10]

Peadirektor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organisatsiooni peadirektori valib liikmesriikide konverents täitevnõukogu ettepanekul neljaks aastaks.[11]

Peadirektorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riik Nimi Ametiaja algus
Brasiilia Brasiilia José Bustani 13. mai 1997[12]
Argentina Argentina Rogelio Pfirter 25. juuli 2002[13]
Türgi Türgi Ahmet Üzümcü 25. juuli 2010[14]

Eesti osalus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kirjutas lepingule alla 14. jaanuaril 1993 ja ratifitseeris selle 28. aprillil 1999.[15] Liikmesus jõustus 25. juunil 1999.[16] Eesti alaline esindaja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juures on Eesti suursaadik Hollandis Peep Jahilo.[17]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]