Mobiiltelefon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kärgtelefonist; eraldi artiklis on juttu satelliit-mobiiltelefonist

Nokia 3310 mobiiltelefon
Mobiiltelefone 2000. aastate algusest

Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet.

Mobiiltelefonide tootjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtivad mobiiltelefonide tootjad ja arendajad on Nokia, Vertu, Jolla, BlackBerry, Motorola, NEC, Samsung, LG, Apple, HTC, Huawei ja Sony Ericsson.

Mobiiltelefone on tootnud teiste seas ka Siemens Mobile (BenQ-Siemens), Ericsson, Palm ja Sagem.

Kuna mitmed olulised patendid GSM- ja teistele mobiiltelefonides kasutatavatele tehnoloogiatele on kaotanud või kaotamas kehtivust, on alates 21. sajandi esimesel ja teisel kümnendil mobiiltelefonide tootmine laienenud, seda iseäranis Lõuna- ja Kagu-Aasias. Sinna hulka kuulub nii uute mobiilitootjate tekkimine (ZTE Hiinas, Karbonn Indias), tootegruppide lisandumine olemasolevatel tootjatel kas siis läbi omandisuhete muutuse või orgaanilise kasvu, või ka nišiarendajate ettevõtted, kus tootearendus ja disain valmib emamaal ja tootmine Aasias.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mobiiltelefonide ajalugu

Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 30–40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.

Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 МHz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimese GSM-i võrgu avas 1991 Soomes Radiolinja.

Aastal 2001 avas NTT DoCoMo Jaapanis kolmanda generatsiooni võrgu, mis kasutas WCDMA standardit.[1] Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesid HSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid.

Veel 2000. aastate alguses olid populaarsed väiksemad telefonid, kuid edaspidi on kasvanud suuremate telefonide nõudlus. 21. sajandi alguses tulid turule nutifonid, millel on taskuarvuti ja pihuarvuti võimalused. Hakati looma puutetundlikke telefone. Et puutetundliku telefoni kasutusmugavus nõuab suuremat ekraani, tuli Samsung välja telefonisarjaga Samsung Galaxy Note series 2011. aastal, mida on müüdud ligi 100 miljonit. 2013. aasta paremate nutifonide seas on Samsung Galaxy S4 ja Apple 5, mis on kiired, ilusad ja turvalised. Hiljuti loodi kumera ekraaniga nutifon. Üks esimesi nende seas on LG G Flex.

Telefonid muutuvad kiiremaks ja jõulisemaks ning kasvavad akumahutavus ja kestus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. UMTS World. "History of UMTS and 3G development". Umtsworld.com. Vaadatud 25. jaanuar 2012. 

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]