Soo

Allikas: Vikipeedia

Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.

Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit.

Sisukord 1 Soode tüübid ehk soode arenguastmed 2 Sooleiud 3 Vaata ka 4 Viited

[redigeeri] Soode tüübid ehk soode arenguastmed

• madalsoo
• siirdesoo
• kõrgsoo ehk raba

Toitaineterikkuse ja pH alusel eristatakse Kesk-Euroopas 5 ökoloogilist sootüüpi (Succow & Jeschke 1986 ^[1]):

1. oligotroofsed happelised sood
2. mesotroofsed neutraaalsed sood
3. mesotroofsed happelised sood
4. mesotroofsed kaltsifiilsed sood
5. eutroofsed sood

[redigeeri] Sooleiud

Turbas toimuvate aeglaste keemiliste protsesside tõttu võib neis hästi säilida orgaaniline materjal. Sooleiud on arheoloogidele tänuväärne aines muinasaegse ainelise ja vaimse kultuuri uurimisel.

[redigeeri] Vaata ka

• Sookaitseala

[redigeeri] Viited