Soo
 |
See artikkel on looduslikust ökosüsteemist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Soo (täpsustus) |
Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 m[1].
Sisukord |
Etümoloogia ja definitsioonid [muuda]
Arvatakse, et sõna "soo", mis tähistab turbapinnasega vesist maad, on eesti keeles üks vanimaid sõnu ja seda võisid kasutada ka kiviaja inimesed 6000–7000 aastat tagasi[2].
Botaaniliselt mõistetakse sood kohana, kus kasvab turvas, mis moodustub taimekooslusest.[2]
Soode tüübid ehk soode arenguastmed [muuda]
Toitaineterikkuse ja pH alusel eristatakse Kesk-Euroopas 5 ökoloogilist sootüüpi (Succow & Jeschke 1986[3]):
- oligotroofsed happelised sood
- mesotroofsed neutraaalsed sood
- mesotroofsed happelised sood
- mesotroofsed kaltsifiilsed sood
- eutroofsed sood
Soo tüüpe taimkatte järgi [muuda]
Taimkatte järgi eristatakse rohusoid, põõsasoid, puissoid ja soometsi ehk metsastunud soid[4].
Erinevate kliimavöötmete soid [muuda]
Kuna soo areng sõltub suuresti kliimast ja pinnamoest, siis nt Arktikale on eriomased polügonaalsood, metsatundravööndile kühmusood, taigavööndi põhjaosale aabasood, metsavööndile lage- ja puisrabad[4]. Parasvöötme merelise kliimaga alale on iseloomulikud vaipsood[4]. Lõunapoolsemates kliimavööndites on sood enamasti veekogude kallastel ja üleujutusaladel, mäestikes aga soo kujunemiseks sobivais kohtades[4].
Eesti sood [muuda]
Pikemalt artiklis Eesti sood
Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Eesti territooriumi pindalast moodustab see 22,3%[5]. Eesti soode turba juurdekasv on umbes 1,02 mm aastas. Kõige tüsedama turbalasundiga on Vällamäe soo (18 m)[5].
Soode kuivendamine [muuda]
- Pikemalt artiklis Sookuivendus
Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärgiks on soost liigvee ärajuhtimisel uue põllumaa saamine.
Sooleiud [muuda]
- Pikemalt artiklis Soolaibad
Turbas toimuvate aeglaste keemiliste protsesside tõttu võib neis hästi säilida orgaaniline materjal. Sooleiud on arheoloogidele tänuväärne aines muinasaegse ainelise ja vaimse kultuuri uurimisel.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ A. Raukas Eesti loodus Tallinn: kirjastus "Valgus" ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995
- ↑ 2,0 2,1 M. Ilomets, K. Kimmel, C.G. Sten, R. Korhnen Sood Eesti ja Lõuna-Soomes Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscania, 2007. Lk 1–10
- ↑ Succow, M ja Jeschke L. Moore in der Landschaft. Urania-Verlag, Leipzig-Jena-Berlin, 268 S. 1986
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 EE 8. köide, 1995.
- ↑ 5,0 5,1 Orru, M. (1995). Teatmik: Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224
