Soojuselektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias

Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus.

Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ-d nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d ehitatakse söe kaevandamispiirkonda, sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust.

Esimesed SEJ-d rajati 1882 New Yorgis ja Londonis.

SEJ kasutegur on 33–48%. Vastavalt termodünaamika seadustele on kasutegur piiratud turbiini siseneva ja sellest väljuva gaasi absoluutse temperatuuri suhtega. Sellepärast nõuab kasuteguri suurendamine kõrgemate temperatuuride kasutamist ja järelikult suru suuremat rõhku. Minevikus on katsetatud ka teisi töövedelikke, näiteks elavhõbedat, ja vastavalt on konstrueeritud elavhõbedaauruturbiin, sest elavhõbedaaur võib madalamal töörõhul omandada kõrgema temperatuuri kui vesi, aga elavhõbedat ei kõlvanud kasutada tema ilmse mürgisuse ja halva soojusjuhtivuse tõttu.

Kõrvalproduktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel soojuselektrijaamadel on võimalus lisaks soojusele ja elektrile toota ka auru. Kõrvalprodukte tootvaid soojuselektrijaamu nimetakase koostootmisjaamadeks.

Maailma võimsaimad soojuselektrijaamad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Riik Põhikütus Võimsus, MW Valmimisaasta
Surgut-2 Venemaa maagaas 4800 1988
Hsingta Taiwan kivisüsi ja maagaas 4752 1998
Kashima Jaapan masuut 4400 1975
Castle Peak Hongkong kivisüsi 4339 1990
Belchatow Poola pruunsüsi 4320 1988
Drax Suurbritannia kivisüsi 4275 1985
Kendal Lõuna-Aafrika Vabariik kivisüsi 4116 1994
Nanticoke Kanada kivisüsi 4000 1978
Ekibastuz-1 Kasahstan kivisüsi 4000 1984

Soojuselektrijaamad Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]