Etioopia

Allikas: Vikipeedia
Etioopia Demokraatlik Liitvabariik
amhari የኢትዮጵያ፡ፌዴራላዊ፡ዴሞክራሲያዊ፡ሪፐብሊክ
ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk
Etioopia lipp Etioopia vapp
Etioopia lipp Etioopia vapp
Etioopia asendikaart
Riigihümn Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya
"Marsi edasi, mu ema Etioopia"
.
Pealinn Addis Abeba
Pindala 1 104 300 km²
Riigikeel(ed) amhara
Rahvaarv 88 013 491 (2011)
Rahvastikutihedus 79 in/km²
President Mulatu Teshome Wirtu
Peaminister Hailemariam Desalegn
SKT 86,123 miljonit USA dollarit (2010) (81/175) IMF 2011
SKT elaniku kohta 1015 USA dollarit (2010)
Rahaühik birr (ETB)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .et
ROK-i kood ETH
Telefonikood 251

Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioopia paikneb Aafrika Sarvel. Eritrea lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu Punase mere äärse rannamaastiku.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioopia paikneb Aafrika laamal Araabia-Nuubia kilbil. Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad Tertsiaarist pärinevad suured laavamassid. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused.

Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa.

Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes.

Ras Dashen (4620 m), Buahit (4510 m), Selki (4502 m), Abba Jared (4459 m), Talo (4413 m), Dimtu (4433 m), Saneti (4315 m), Tigrita (4302 m), Guna Terara (4231 m), Gughe (4200 m), Kakka (4190 m).

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioopia on jaotatud 11 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna:

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioopia rahvastikust moodustavad:

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik.

13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.

16–17. sajandi suured arengud. Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540–1559) Etioopia keisrina saavutas aga edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. (Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.-19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994)

Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 Rooma kiriku alla minek. Kuid hiljem keelustati katoliiklus, jesuiidid pagendati. (Klaassen, 1994, lk.26–38)

Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss). Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.-18. sajandil vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu, sisepoliitilised reformid. Iyasu II (1730–1755) – hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele). (Klaassen, 1994, lk.26–38)

19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile Aafrikas. Ras (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimine. Keelustas polügaamia. Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale (ka Türgi-vastane koostöö), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda äge võimuvõitlus. Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks (Menelik II). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia Itaalia protektoraadi alla viis (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. (Klaassen, 1994, lk.26–38)1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.

1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks pani Rahvasteliidu komisjon keisrile ette järgmised sammud:

  1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tulevad tunnustada vabadeks kodanikkudeks,
  2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tulevad vabaks lasta,
  3. orjadele antagu kodanlikud õigused,
  4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje,
  5. orje peab registreeritama ja
  6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta.

Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ettepandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu[1].

Kohv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Orjaelu Abessiinias. Esmaspäev, 25. juuli 1932, nr. 30, lk. 2

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]