Senegal
 |
See artikkel räägib riigist; jõe kohta vaata artiklit Senegali jõgi |
| Senegali Vabariik
prantsuse République du Sénégal |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Pincez Tous vos Koras, Frappez les Balafons | ||||
| Pealinn | Dakar | ||||
| Pindala | 196 190 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | prantsuse | ||||
| Rahvaarv | 12 534 000 (2009)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 63,9 in/km² | ||||
| President | Macky Sall | ||||
| Peaminister | Abdoul Mbaye | ||||
| Iseseisvus | 4. aprill 1960 | ||||
| SKT | 23,86 miljardit USA dollarit (2010)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta | 1900 USA dollarit (2010)[2] | ||||
| Rahaühik | CFA frank (XOF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg | ||||
| Tippdomeen | .sn | ||||
| ROK-i kood | SEN | ||||
| Telefonikood | 221 | ||||
Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas. Senegali põhjapoolne naaberriik on Mauritaania, idas piirneb Senegal Maliga, lõunas Guinea ja Guinea-Bissauga, lisaks ümbritseb Senegal idast, põhjast ja lõunast Gambiat.
Sisukord |
Rahvastik [muuda]
Demograafilised näitajad [muuda]
2010. aastal elas Senegalis 12 323 252 inimest.
Sündimuse üldkordaja oli 37,27 ja suremuse üldkordaja 9,49 promilli. Keskmine eluiga oli 59,38.[2]
Religioon [muuda]
94% rahvastikust on moslemid ja 5% kristlased.
Asustus [muuda]
42% elanikkonnast elab linnades.[2]
Senegali pealinn ja suurim linn on Dakar.
| City | Rahvaarv (2005) |
|---|---|
| Dakar | 2 145 193 |
| Touba | 475 755 |
| Thiès | 240 152 |
| Kaolack | 181 035 |
| M'Bour | 170 875 |
| Saint-Louis | 165 038 |
| Rufisque | 154 975 |
| Ziguinchor | 153 456 |
Majandus [muuda]
Senegali 2010. aasta sisemajanduse kogutoodang oli 23,86 miljardit USA dollarit. Sellega on ta maailmas 116. kohal.[2]
Töötus oli 2007. aastal 48%.[2]
|
|
Eksport [muuda]
Senegali suurimad ekspordiartiklid on[2]
Senegali tähtsaimad ekspordipartnerid on Mali 20,12%, India 9,84%, Gambia 5,58%, Prantsusmaa 5,02% ja Itaalia 4,23% (2009).
Import [muuda]
Senegali suurimad impordiartiklid on[2]
- toit ja joogid
- kapitalikaubad
- kütused.
Senegali tähtsaimad impordipartnerid on Prantsusmaa 19,58%, Suurbritannia 9,64%, Hiina 8,08%, Holland 5,64%, Tai 4,75% ja Ameerika Ühendriigid 3,97% (2009).
Rahvatervis ja tervishoid [muuda]
2007. aastal oli AIDSi nakatunud 67 000 inimest.[2]
Risk haigustesse nakatuda on väga suur.[2]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ World Population Prospects, Table A.1. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division. 12.03.2009
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 cia factbook välja otsitud 14.02.11
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
