Kohv

Tass kohvi

Röstitud kohvioad

Kohviistandus Brasiilias

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Ajalugu

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse.

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.

Kohvisordid

Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Kohvitootmise piirkonnad

Suurimad tootjad 2008. aastal

Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Brasiilia	2 796 927	33,9
Vietnam	1 067 400	12,9
Colombia	688 680	8,3
Indoneesia	682 938	8,3
Peruu	273 780	3,3
Etioopia	273 400	3,3
Mehhiko	265 817	3,2
India	262 000	3,2
Guatemala	248 614	3,0
Uganda	211 726	2,6
Maailm kokku	8 249 012	100

2009. aastal toodeti maailmas 8,26 miljonit tonni kohviubasid, istandike kogupindala oli 9,60 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht tõusnud 2,44 korda.

r – Coffea robusta m – Coffea robusta ja Coffea arabica a – Coffea arabica

Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmise piirkonnad:

Aafrika Araabia poolsaar Brasiilia Costa Rica Dominikaan Ecuador El Salvador Etioopia Guatemaala Haiti Havai Honduras Ida-Etioopia India Indoneesia Jaava Jamaica Jeemen

Kariibi mere rannik Keenia Kolumbia Ladina-Ameerika Lõuna-Etioopia Mehhiko Nicaragua Panama Peruu Sulawesi Sulawesi kohv Sumatra Tansaania Uganda Uus-Guinea Venetsueela Zimbabwe

Kohviasendajad

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muid nn taimekohvi liike. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjas toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24–48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.

Vaata ka

• caffè latte
• cappuccino
• espresso
• kofeiin
• latte art
• barista
• viljakohv

Kirjandus

• Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk.; teine trükk 1980

Välislingid

• CoffeeGeek kohviportaal (inglise keeles)
• Coffee Star "Kohvikasvatuspiirkonnad"
• KOHV.NET "KOHVIRETSEPTID"
• Vestlus- ja informatsioonikeskkond kohvingunautijatele
• CoffeeTea.info "KOHVIPORTAAL"
• 7 Kohvipoisi erinevad kohvijoogid