Kohv
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse.
15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.
Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.
[redigeeri] Kohvisordid
Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
[redigeeri] Kohvitootmise piirkonnad
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Brasiilia |
2 796 927 | 33,9 |
 Vietnam |
1 067 400 | 12,9 |
 Colombia |
688 680 | 8,3 |
 Indoneesia |
682 938 | 8,3 |
 Peruu |
273 780 | 3,3 |
 Etioopia |
273 400 | 3,3 |
 Mehhiko |
265 817 | 3,2 |
 India |
262 000 | 3,2 |
 Guatemala |
248 614 | 3,0 |
 Uganda |
211 726 | 2,6 |
| Maailm kokku | 8 249 012 | 100 |
2009. aastal toodeti maailmas 8,26 miljonit tonni kohviubasid, istandike kogupindala oli 9,60 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht tõusnud 2,44 korda.[1]
m – Coffea robusta ja Coffea arabica a – Coffea arabica |
Suuremad kohvitootmise piirkonnad:
[redigeeri] Kohviasendajad
Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muid nn taimekohvi liike. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.
[redigeeri] Kohvi töötlemine
Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjas toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24-48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv.
Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.
[redigeeri] Kohvi valmistamine
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 20.12.2010. (inglise)
[redigeeri] Kirjandus
- Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk.; teine trükk 1980
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohv |
- CoffeeGeek kohviportaal (inglise keeles)
- Coffee Star "Kohvikasvatuspiirkonnad"
- KOHV.NET "KOHVIRETSEPTID"
- Vestlus- ja informatsioonikeskkond kohvingunautijatele
- CoffeeTea.info "KOHVIPORTAAL"
- 7 Kohvipoisi erinevad kohvijoogid
