Vanuatu

Allikas: Vikipeedia
Vanuatu Vabariik
bislama Ripablik blong Vanuatu
inglise Republic of Vanuatu
prantsuse République de Vanuatu
Vanuatu lipp Vanuatu vapp
Vanuatu lipp Vanuatu vapp
Vanuatu asendikaart
Juhtlause Long God yumi stanap
Riigihümn Yumi, Yumi, Yumi
Pealinn Port Vila
Pindala 12 200 km²
Riigikeel(ed) bislama, inglise ja prantsuse
Rahvaarv 243 304 (2009) [1]
Rahvastikutihedus 17 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Iolu Abil
Peaminister Joe Natuman
Iseseisvus 30. juuli 1980
SKT 507 mln dollarit (2007) [2]
SKT elaniku kohta 2218 dollarit (2007) [2]
Rahaühik vatu (VUV)
Usund kristlased (80%)
Ajavöönd maailmaaeg +11
Tippdomeen .vu
ROK-i kood VAN
Telefonikood 678

Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias.

Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjast Saalomoni Saarte, idast Fidži, lõunast Uus-Kaledoonia, edelast Austraalia ja läänest Paapua Uus-Ginea merealaga. [3]

Kuni iseseisvumiseni 1980. aastal oli saarestik Suurbritannia ja Prantsusmaa ühine kondomiinium.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanuatu saarestik on põhja-lõuna-suunaline ja umbes 1300 km pikk.

Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. 14 saare pindala on üle 100 km². Need on suurimast väikseima poole Espiritu Santo, Malakula, Efate, Erromango, Ambrym, Tanna, Pentecost, Epi, Aoba, Vanua Lava, Gaua, Maewo, Malo ja Aneityum.

Kõige kõrgemad mäed on Espiritu Santol asuv 1879 m kõrgune Tabwemasana, Aoba saarel asuv 1496 m kõrgune Ambae vulkaan, Tanna saarel asuv 1084 m kõrgune Tukosmera vulkaan ja Vanua Laval asuv 921 m kõrgune Suretamatai vulkaan. [3]

Kõige suuremad linnad on Efafel asuv pealinn Port Vila ja Espiritu Santol asuv Luganville.

98,5% elanikest on melaneeslased.

Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Kõik need kuuluvad austroneesia keelte okeaania rühma. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli ühe elaniku kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud.

Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel. Viimane neist on pidžinkeel ja kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika peamiselt inglise keele põhjal kujunenud sõnavaraga.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanuatul on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini. Lõunapoolsetel saartel on talv pikem, põhjapoolsetel lühem.

Aastane sademete hulk on keskmiselt 2360 mm, kuid põhjapoolsetel saartel võib see ulatuda üle 4000 mm.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanuatu esiajalugu on välja selgitamata. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4 tuhat aastat tagasi ja nad rääkisid austroneesia keeli. Savinõude kilde on dateeritud aega 1300–1100 eKr.

Esimene eurooplane, kes Vanuatule jõudis, oli Hispaania heaks töötav portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. Järgmine ekspeditsioon saabus alles poolteist sajandit hiljem ja seda juhtis Louis Antoine de Bougainville Prantsusmaalt. 1774 nimetas James Cook selle saarestiku Uus-Hebriidideks ja seda nime kandis ta kuni iseseisvumiseni.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestil on Vanuatuga diplomaatilised suhted alates septembrist 2013.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanuatu provintsid

Vanuatu on alates 1994 jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest:

Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi.

Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Tavaliselt on selleks mõni vastava provintsi nõukogu valimistel enamuse saanud rühmituse liige. Kohalike pealike nõukogu on provintsivalitsuse nõuandev organ kultuuri- ja keelepoliitika osas.

Vanuatu ja Uus-Kaledoonia kaart

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Kalapüük on riigi jaoks oluline, aga märkimisväärset väliskaubandust sellega ei kaasne.

Tähtsaimad ekspordiartiklid on kopra, kava, liha, kakao ja puit. Tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, toiduained ja kütus.

Maavarade kaevandamine on Vanuatus tähtsusetu. Mangaani tootmine lõpetati riigis 1978. Siiski sõlmiti 2006 kokkulepe selle mangaani eksportimiseks, mida jõuti enne kaevanduste sulgemist toota, kuid mis oli seni eksportimata jäänud.

Riigis on pisut kergetööstust. See keskendub üksnes siseturule.

Maksutulud saadakse peamiselt impordist ja 12,5% suurusest käibemaksust. Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu.

Vanuatu on maksuparadiis, mis kuni 2008. aastani ei andnud välismaa valitsustele ega muudele välismaa organisatsioonidele pangakontode kohta mingit teavet. Sellepärast on paljud laevahaldusettevõtted otsustanud minna Vanuatu lipu alla. Formaalselt on Vanuatu ettevõte ka KaZaA teenusepakkuja Sharman Networks.

Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

-17.0168.0