Maavärin
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
Juba joonia natuurfilosoofid püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
Tollal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
Kultuuriloolisi järeldusi tegi maavärinast ennekõike Poseidonios, kes pidas sisemaa Poseidoni-kultust johtuvaks maavärinaohust ning püüdis selgitada maavärinaohtlike alade tundemärke.
Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest").
Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk.
Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv oli kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Peale kulminatsiooni oli maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Kui Kuu oli perigees ja samal ajal noorkuu või täiskuu faasis, siis sel ajal toimus vastavalt 93 ja 85 maavärinat. Kui Kuu oli perigees ja samal ajal esimese ja viimase veerandi faasis, siis olid maavärinate arvud 44 ja 44. (maavärinate arvud olid 93, 76, 57, 44, 75, 85, 63, 44, 68, 93. Nikolai Kozõrevi andmete alusel.)
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend maavärinate kohta Tromsø ülikooli veebilehel webGeology.
- Virtual Earthquake
