Turism
| See artikkel räägib huvireisidest ja -reisijatest; Eesti ansambli kohta loe artiklist Turist (ansambel). |
Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 50 miili (80 km) kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ning reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.
Turismiga tegelevat inimest nimetatakse turistiks. Maailma Turismiorganisatsioon (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".[1]
Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.
Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti - 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini).[2]. 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu langes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ning põhjapoolkera suvekuudel kahanes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni.[3] Langustendents tugevnes 2009. aastal ning teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal langes rahvusvaheline turism 4%, 880 miljoni reisini, ning käive langes hinnanguliselt 6%.[4]
Turism on eluliselt tähtis paljude maade majandustele nagu Prantsusmaa, Egiptus, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai, samuti paljudele saareriikidele nagu Bahama, Fidži, Maldiivid, Filipiinid ja Seišellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.
Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit huviränd.
Viited[muuda]
- ↑ "UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics" (PDF). World Tourism Organization (1995). Vaadatud 2009-03-26.
- ↑ "UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition". World Tourism Organization (2011). Vaadatud 2011-07-01.
- ↑ (June 2008) "UNWTO World Tourism Barometer June 2008" 6 (2). World Tourism Organization. Välja otsitud 2008-08-01.
- ↑ (January 2010) "UNWTO World Tourism Barometer January 2010" 8 (1). World Tourism Organization. Välja otsitud 2010-03-18.
Vaata ka[muuda]
- Hotell
- Kanuumatk
- Katastroofiturism
- Kultuuriturism
- Loodusrada
- Loodusretk
- Loodusturism
- Matkaklubi
- Militaarretk
- Purjetamine
- Ratsamatk
- Reisibüroo
- Sanatoorium
- Seksiturism
- Turismiinfokeskus
- Turismikirjandus
- Turismitalu
- Turismitoode
- Vaatamisväärsus
- Ökoturism
Välislingid[muuda]
- Turismiseadus. Kehtiv alates 1. september 2008
- Turismi korraldamise seadus (RT 1938, 39, 359)