Turism

Allikas: Vikipeedia
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias.
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias.

Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 50 miili (80 km) kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.

Turismiga tegelevat inimest nimetatakse turistiks. Maailma Turismiorganisatsioon (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".[1]

Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.

Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini).[2]. 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu langes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ja põhjapoolkera suvekuudel kahanes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni.[3] Langustendents tugevnes 2009. aastal ja teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal langes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning käive langes hinnanguliselt 6%.[4]

Turism on eluliselt tähtis selliste maade nagu Prantsusmaa, Egiptus, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai majandusele, samuti sellistele saareriikidele nagu Bahama, Fidži, Maldiivid, Filipiinid ja Seišellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.

Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit huviränd.


Turismi ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Juba antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed küll puhkuse, küll lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. Vana-Rooma ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte Baiaes, Pompeis ja Hierapolises, filosoofid võtsid ette retki Aleksandriasse ja Lähis-Ida iidsetesse templitesse.[5]

Briti noormehed Grand Touril Roomas, 1750.

Enne rongiliikluse arengut oli tänapäevase turismi eelkäijaks nn Grand Tour 17. kuni 19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia üleeuroopalisel retkedel. [6] Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärgiks peeti antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega tutvumist. Aja jooksul kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, „kohustuslik“ oli järgemööda aega veeta Pariisis, Šveitsis ja erinevates Itaalia linnades.[7] Oma muljed jäädvustati reisikirjades, mis võisid hiljem saada kodumaal müügihittideks.[8]
Tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa raudteedevõrgu rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka kesk- ja hiljem alamklassi liikmetel. [9] Suurbritannias toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik reisifirma, Cox & Kings, moodustati 1758. aastal. [10] Reisiagentuuride ja massiturismi pioneeriks oli Thomas Cook, kes 1841. aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone. Osavõtt maksis ühe šillingi, see sisaldas rongipiletit ja sõidu kestel sööki ja muusikat. Cookil olid sõlmitud lepingud rongifirmadega, kes vastutasuks sõitjate leidmise eest maksid talle osa piletite tulust. 1855. aastal korraldas ta esimese ekskursiooni võõrsile, kui viis Pariisi maailmanäituse puhul grupi Leicesterist Calais’sse. Järgmistel aastatel hakkas ta juba üleeuroopalisi reise korraldama.[11] Maailma esimene kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise ehitati Hamburgis 1900. aastal. [12]

Turismi liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Massiturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turistidest tulvil Barceloneta rand Barcelonas, Hispaanias

Massiturismi laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani üheselt kokkulepitud definitsioon, kuid seda iseloomustavad teatud korduvad elemendid:

  • Massiturism sai alguse transpordi kiirest arengust 20. sajandi 60. ja 70. aastatel, mis võimaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid läbida.
  • Turistide peamiseks eesmärgiks on passiivne puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse vähe.
  • Kohalik majandus on sõltuv turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid (hotellid ja ostukeskused).[13]

Massiturismi sihtkohtadeks on tihti troopilised ja rannikuäärsed piirkonnad. Põhja-Ameeriklaste seas on populaarsed Havaii, Florida ja Kariibi mere saared, eurooplaste seas Vahemere rannik ja Kanaari saared ning mõlema seas sellised Kagu-Aasia riigid nagu Tai, Indoneesia ja Filipiinid.

Taliturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taliturismi arengu hälliks peetakse Sankt Moritzit Šveitsis, kus 1865. aastal jäid mitmed hotellid esmakordselt avatuks ka talvisel perioodil.[14] Taliturismi peamised sihtkohad asuvad mägedes ja põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel, kus külmemal ajal või aasta läbi esinevad lumi ja jää. Talvine turism on tihti seotud spordiga, populaarsed on mägi- ja murdmaasuusatamine, uisutamine, kelgutamine ning sõit lumelaua ja mootorsaaniga. Mõned kuurordid pakuvad ka võimalust hobusaani[15] ja koerterakendiga[16] sõita. Detsembris kasvab jõuluteemaliste reiside arv Jõuluvana töökodadesse Põhjamaades ja Põhja-Ameerikas.[17] Kliima soojenemisel võib mõnes piirkonnas lumikatte paksus ja kestus hakata vähenema, vähendades turistide arvu ja taliturismiga tegelevate ettevõte sissetulekut. [18][19]
Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikes ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Talviti on enamasti avatud ka jääteed mandri ja saarte vahel. [20]

Loodusturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Loodusturism, Ökoturism

Kultuuriturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kultuuriturism

Meditsiiniline turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinilise turismi korral lähevad arenenud maade elanikud riikidesse, kus teatud terviseprotseduurid on lähteriigi omadest odavamad või lühema ooteajaga. Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast, kus vähem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi, mis nende kodukohas ei ole kättesaadav.[21][22] Meditsiinilise turismi peamisteks lähteriikideks on USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa riigid, sihtriikideks Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Ida-Euroopa ning Lõuna- ja Kagu-Aasia maad.[23] Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid, näiteks liigese-, südame- ja hambakirurgia. Meditsiiniline turism vähem arenenud riikidesse võib kaasa tuua teatud riske. Patsient võib ebahügieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse või saada muid tervisetüsistusi, probleeme võib tekkida ka juriidilist laadi.[24]

Religiooniturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moslemist palverändur Mekas, Saudi Araabias.
Next.svg Pikemalt artiklis Palverännak

Religiooniturism võetakse ette usulistel või moraalsetel põhjustel, selle alla käivad palverännakud pühapaikadesse ja pühadesse linnadesse, misjonitööd, kloostrites viibimised ja usuteemalised kokkutulekud. Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega, selle sihtkohad ja tähtsus erinevad religiooniti. Kristlaste palverännakud on seotud Jeesus Kristuse ja pühakute sünni-, elu- ja surmapaikadega, lisaks ka paavsti elupaigaga Vatikanis. Moslemitel on kombeks vähemalt kord elus ette võtta hadž ehk palverännak Mekasse.[25] Kristlike palverändurite sihtkohad keskaegses Eestis on olnud Pirita klooster, Tallinna Toomkirik, Vastseliina linnusekabel ja Padise klooster, neist tuntuim oli Vastseliina.[26]

Nišiturism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned nišiturismi näited:

Turismi mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandusele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turism aitab luua uusi töökohti nii otseselt, luues tööd turiste teenindavale personalile, kui ka kaudselt jaemüügi- ja transpordisektoreid kasvatades. Turistide jaoks loodud infrastruktuuri, näiteks kaubanduskeskusi, lõbustusasutusi ja transpordisõlmi, saavad kasutada ka kohalikud. Maapiirkondades võib turism aidata kaasa väikeettevõtete loomisele. Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse, mida vähemarenenud piirkondades võib kasutada koolide ja haiglate ehituseks.[41]
Negatiivsest küljest võib esile tuua nn lekkeefekti, mille tagajärjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu, alates välismaise päritoluga hotellikettidest ja reisiagentuuridest kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida.[42] Et turiste üldse kohale meelitama hakata, on enne tarvis arendada kohalikku infrastruktuuri, mis vaesemates piirkondades võib tähendada kohalike elanike maksuraha kasutamist või kulukaid välisinvesteeringuid.[43] Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% turistide kulutustest Tais ei jää lekkeefekti tõttu sihtriiki.[44] Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised, samas võib turism kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks.[41]

Ühiskonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõõduka mahuga turism aitab kohalikel käsitöövormidel, tavadel ja kultuurisündmustel säilida, kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust. Kohalik kultuurimaastik võib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega. Samas massiturism avaldab erodeerivat mõju kohalikule identiteedile ning turistide käitumise tagajärjel võivad tekkida probleemid ummikute, müra ja saastatuse tõttu. Kohalikud elanikud võidakse isegi turismipiirkondadest välja tõrjuda.[41]

Keskkonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loodus- ja ökoturism aitavad tõmmata tähelepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele, näidates nende väärtust puutumata kujul. Mitmel juhul võib loodusobjektide rahaline väärtus turismi tõmbeallikana ületada selle objekti loodusvarade kasutuselevõtust saadavat tulu. Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Ühe golfiväljaku ülalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikulise linna veevajaduse.[45] Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi tõmbeallikat ennast, näiteks sukeldujad võivad kahjustada korallriffe.[41][46]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics" (PDF). World Tourism Organization. 1995. p. 14. Vaadatud 2009-03-26. 
  2. "UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition". World Tourism Organization. 2011. Vaadatud 2011-07-01. 
  3. "UNWTO World Tourism Barometer June 2008" 6 (2). World Tourism Organization. Juuni 2008. Vaadatud 2008-08-01.  (surnud link)
  4. "UNWTO World Tourism Barometer January 2010" 8 (1). World Tourism Organization. Jaanuar 2010. Vaadatud 2010-03-18.  (surnud link)
  5. Feifer, M. (1986). Tourism in history: From Imperial Rome to the present. Stein and Day.
  6. Chaney, E. (2000). The Evolution of the Grand Tour: Anglo-Italian Cultural Relations Since the Renaissance. Frank Cass Publishers.
  7. Towner, John. (1985). "THE GRAND TOUR A Key Phase in the History of Tourism". Annals of Tourism Research. 12, lk. 297–333. J. Jafari and Pergamon Press Ltd.
  8. Bohls, E., Duncan, I. (Toim.) (2005). Travel Writing 1700-1830 : An Anthology. Oxford University Press.
  9. Singh, L. K. (2008). "Issues in Tourism Industry". Fundamental of Tourism and Travel. Delhi: Isha Books. lk. 189
  10. History: Centuries of Experience. Cox & Kings. Kasutatud 23.09.2013.
  11. Ingle, R., 1991 Thomas Cook of Leicester, Bangor, Headstart History
  12. Grace, Michael L.. ALBERT BALLIN – Inventor and father of the pleasure cruise.. 6. juuni 2011. Cruise Line History. Kasutatud 24.09.2013.
  13. Hauser, A.. What is Mass Tourism? An Attempt at Defining It. Destination World, 09.2009. Kasutatud 27.09.2013.
  14. Grace, Michael L.. Early Winter Tourism. Tradition & History. Kasutatud 24.09.2013.
  15. [1]. Wyoming Travel and Tourism. Kasutatud 24.09.2013.
  16. [2]. Karulas Wolftrail. Kasutatud 24.09.2013.
  17. Arctic Circle Cabin, Rovaniemi 1950-1975. Tourism Board of the City of Rovaniemi. Rautakirja Oy
  18. Burakowski, E., Magnusson, M.. Climate Impacts on the Winter Tourism Economy in the United States. NRDC, detsember 2012. Kasutatud 24.09.2013.
  19. Breiling M, Charamza P. The impact of global warming on winter tourism and skiing: a regionalized model for Austrian snow conditions. Regional Environmental Change, mai 1999. Kasutatud 24.09.2013.
  20. Kaldur, M.. Taliturism Eestis – läbi lume ja üle jää. Maaleht, 5. veebruar 2009. Kasutatud 24.09.2013.
  21. Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A.. Medical tourism--health care in the global economy. Physician Executive, 11.2007. Kasutatud 26.09.2013.
  22. Horowitz, M. D., Rosensweig, J. A., Jones, C. A.. Medical Tourism: Globalization of the Healthcare Marketplace. Medscape General Medicine, 2007. Kasutatud 26.09.2013.
  23. Gahlinger, PM. The Medical Tourism Travel Guide: Your Complete Reference to Top-Quality, Low-Cost Dental, Cosmetic, Medical Care & Surgery Overseas. Sunrise River Press, 2008.
  24. Crooks et al.. Ethical and legal implications of the risks of medical tourism for patients: a qualitative study of Canadian health and safety representatives’ perspectives. BMJ Open, 8.02.2013. Kasutatud 26.09.2013.
  25. Wilson, C. (1996). Atlas of Holy Places & Sacred Sites. DK Adult. lk 29.
  26. Engman, K.. Palverännak kui ajastuteülene fenomen. Kirik ja Teoloogia, 20.06.2012. Kasutatud 25.09.2013.
  27. Watt, P.. Extreme tourism. Elelement. Kasutatud 25.09.2013.
  28. Salkin, A.. 'Tourism of doom' on rise. The New York Times, 16.09.2006. Kasutatud 25.09.2013.
  29. 29,0 29,1 29,2 Niche Tourism: Contemporary Issues, Trends and Cases. Novelli, M. (toim). Routledge. 2005.
  30. What Is Disaster Tourism?. Petersen, L. Kasutatud 25.09.2013
  31. Soomaa viies aastaaeg. Soomaa (2013). Kasutatud 25.09.2013
  32. Batley, A.. Your flight is now departing from space terminal 1: The amazing story behind Branson's Virgin Galactic project. 5.06.2010. London: Daily Mail. Kasutatud 25.09.2013.
  33. The Economic Impact of Commercial Space Transportation on the U. S Economy in 2009. (Lehekülg 11). september 2010. Federal Aviation Administration. Kasutatud 25.09.2013.
  34. Top gay-friendly destinations. Lonely Planet, 08.08.2013. Kasutatud 25.09.2013.
  35. Metcalf, S.. Pop Culture Trips. Travel+Leisure, mai 2006. Kasutatud 25.09.2013.
  36. Movie Tourism in New Zealand. The Cultured Traveler. Kasutatud 25.09.2013.
  37. WTO Statement On The Prevention Of Organized Sex Tourism. Adopted by the General Assembly of the World Tourism Organization at its eleventh session - Cairo (Egypt), 17–22 October 1995 (Resolution A/RES/338 (XI))
  38. Guzder, D.. The Economics of Commercial Sexual Exploitation. Pulitzer Center on Crisis Reporting, 25.08.2009. Kasutatud 25.09.2013.
  39. Commonwealth of Australia. Towards A National Sports Tourism Strategy. 2000. Kasutatud 25.09.2013.
  40. Mackay, D.. London 2012 ticket sales record set to leave politicians unimpressed. Inside the Games, 13.11.2012. Kasutatud 25.09.2013.
  41. 41,0 41,1 41,2 41,3 Simm, C.. Positive & Negative Effects of Tourism. USA Today. Kasutatud 28.09.2013.
  42. Negative Economic Impacts of Tourism. Resource Efficiency and Sustainable Consumption and Production. United Nations Environment Programme (UNEP). Kasutatud 28.09.2013.
  43. Mill, R. C. (2002). The Tourism System. Kendall/Hunt Publishing Company.
  44. While Travelling 5 - Questions for your travel agent. Agenda 21. Kasutatud 28.09.2013.
  45. The Effects Mass Tourism Has Had on Developing Countries. Responsible Travel Report. Kasutatud 28.09.2013.
  46. The Responsible Traveler Guide. Green Hotels & Responsible Tourism Initiative. Kasutatud 28.09.2013.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]