Jõehobu
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| Jõehobu | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Jõehobukari Luangwa jões Sambias
|
||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Hippopotamus amphibius Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||||
 Levilakaart
|
Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv suur vee-eluline imetaja.
Lühitutvustus
3,2 tonni kaaluv jõehobu kuulub raskeimate maismaaimetajate hulka. Kuni 18 tundi ööpäevas veedab ta vees, mis tema võimsat keha mõjutab. Jõehobu on suurepäraselt kohastunud eluks sügavates jõgedes, mille kaldad on rohuga ketud. Tema nahas asuvad näärmed eritavat tihket roosakat nõret, mis kaitseb looma maismaal kuivamise eest.
Eluviis
Jõehobu elab harilikult 15-20, vahel koguni enamast loomast koosnevate karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb piki jõge ning mida kaitseb üks, vähemalt kahekümne aastane loom. Noored isasloomad viibivad läheduses väikestes karjades. Probleemid saavad alguse siis, kui mõni neist täiskasvanule emasloomale ligineda üritab. Domineeriv isasloom sööstab viivitamatult talle kallale, et oma võimsa keha ja pikkade hammastega võistleja teatud kaugusesse ajada. Karjajuht säilitab oma positsiooni harilikult umbes 10 aastat. Kui domineeriv isasloom oma ülekaalu tõestada ei suuda, võtab karja juhtimise üle üks tema rivaalidest. Kaks võistlejat pööravad omavahel kohtudes teineteisele selja, tühjendavad end ning heidavad lameda saba kiirete liigutustega väljaheited mitme meetri kaugusele. Seejärel lähevad nad rahumeeles erinevatesse suundadesse laiali.
Paljunemine
Kui emane jõehobu on paaritumiseks valmis, otsib ta mõne täiskasvanud isaslooma, kelleks on harilikult karja juht. Umbes 34 nädala möödudes lahkub emane karjast, et sünnitada üks poeg (kaksikuid sünnib jõehobudel haruharva). Poeg tuleb reeglina ilmale madalas vees ning tema esimeseks mureks on veepinnale tõusmine, et õhku hingata. Juba 5 minutit pärast sündimist oskab poeg nii ujuda kui käia. Ema imetab teda umbes 8-12 kuud, ent poeg jääb tema juurde veel ka pärast võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis.
Toitumine
Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad. Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu.
Kas tead, et…
Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk. Peaaegu 45 protsenti jõehobupoegadest ei ela esimest eluaastat üle. Eelarvamus et jõehobu „higistab verd” ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre. Kuival ja päikesepaistelisel maapinnal ei pea jõehobu kaua vastu, kuna kaotab naha kaudu vett palju kiiremini kui teised loomad. Jõehobu peab vee all hingamata vastu viis minutit. Jõehobu laial seljal soojendavad end meeleldi kilpkonnad, linnud ning koguni krokodillipojad.
PÕHIANDMED
Suurus
Pikkus: 3,5-4,5 m.
Kõrgus: 1,6 m.
Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg.
Paljunemine
Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal.
Tiinuse kestus: 8 kuud.
Poegade sünd: Vihmaperioodil.
Poegade arv: 1, harva 2.
Eluviis
Harjumuspärane eluviis: Seltsiv, elab väikeste karjadena.
Toitumine: Peamiselt rohi.
Häälitsused: Möirgamine, vali ja kaugelekostuv vingumine.
Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat.
Lähisuguluses olevad liigid
Samasse sugukonda kuulub veel kääbusjõehobu (Choreopsis liberiensis).
Esinemine
Jõehobu elutseb kogu Aafrikas. Arvukaim on ta Rift Valleys Ida- ja Lääne-Aafrikas.
