Veis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib koduveisest; veise perekonna kohta vaata artiklit Veis (perekond), Venemaa jõe kohta artiklit Veisi jõgi.

Veis

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiotactyla
Sugukond Veislased Bovidae
Perekond Veis Bos
Liik Veis
Binaarne nimetus
Bos taurus
Linnaeus, 1758
Veised Hiiumaal

Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Kodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Veis kodustati umbes 5000 aastat eKr nii Euroopas kui ka Ees- ja Kesk-Aasias. Eesti alale on veis toodud Lõuna-Euroopast.

Emakeelne sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Isast veist kutsutakse pulliks, kohilooma – suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud veist – härjaks ja emast veist lehmaks. Sündinud veist kutsutakse vasikaks, noorveist mullikaks, õhvaks, värsiks, (tiine) mullika kohta ütleb rahvasuu õhvik. Kasvueas noorloom on kasvik.

Rasedusest veiste kontekstis ei räägita, küll aga tiinusest. Mittetiinestuv lehm on aher lehm.

Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Koduveis saab suguküpseks umbes ühe aasta vanuselt. Lehm sünnitab (poegib) harilikult ühe, harvemini 2 või rohkem vasikat.

Tavaliselt on veise piimatoodang kõige suurem pärast kolmandat või neljandat tiinust[viide?].

Töönduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Veiselt saadakse piima ja liha (veiseliha ehk loomaliha); nahka, sarvi, karvu ja konte kasutavad kerge- ja keemiatööstus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]