Kongo jõgi

Allikas: Vikipeedia
Kongo jõgikond
Kongo hüdrograaf Kinšasas

Kongo on jõgi Aafrika keskosas Kongo nõos. Ta on 4700 kilomeetrit pikk. Kongo on pikkuselt maailma 8. ja Aafrika teine jõgi Niiluse järel, valglalt ja vooluhulgalt maailma teine jõgi Amazonase järel ja maailma kõige sügavam jõgi (225 m).

Põhiosa Kongo jõe valglast kuulub Kongo DV-sse. Pisut jääb valglast ka Angoola, Burundi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kongo, Ruanda, Sambia ja Tansaania territooriumile.

Kongu jõgi algab Katanga platoolt Lualaba jõena. Ülemjooksul voolab jõgi läände, seejärel valdavalt põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel. Jõesängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahele kuni Malebo tiigini. Malebo tiigist voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult, kuni suubub Atlandi ookeani.

Kongo jõe valglast jääb suur osa nii põhja kui lõuna poole ekvaatorit. Seetõttu on jõgi aasta ringi ühtlaselt veerohke: igal aastaajal on osas valglast vihmaperiood.

Kuuldused, nagu oleks Kongo jõgi ainus jõgi maailmas, mis voolab kaks korda üle ekvaatori, ei vasta tõele. Kaks korda ületab ekvaatori ka näiteks Katonga jõgi Ugandas.