Suahiili keel

Allikas: Vikipeedia
Suahiili keel (Kiswahili)
Kõneldakse Keenias, Tansaanias, Somaalias ja Mosambiigis
Kokku kõnelejaid 5-10 miljonit (emakeelena)
Keelesugulus Atlandi keeled
Keelekoodid
ISO 639-1 swh
Keele leviala
██ Suahiili keele levikualad

Suahiili keel (varem eesti keeles suaheeli keel või kisuaheeli keel) kuulub Atlandi keelkonda bantu keelte hulka.[1] Suahiili keel koosneb neljast dialektist: mgao, mrima, pemba ja unguja.[2] Suahiili keelt kõneletakse erinevates kogukondades Ida-Aafrika järvede piirkonnas, kaasaarvatud Keenias, Tansaanias, ja Mosambiigis.[3] Emakeelena on suahiili keele kõnelejaid vaid 5 - 10 miljonit[4] , kuid seda kasutatakse sildkeelena näiteks Ida-Aafrikas. Suahiili keele rääkijate koguarv ulatub aga 80 miljonini. Suahiili keel on Tansaania, Keenia ja Uganda ametlik keel ning ühtlasi ka ametlikuks keeleks Aafrika Liidus.[5]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

üks – moja

kaks – mbili

kolm – tatu

neli – wane

viis – tano

kuus – sita

seitse – saba

kaheksa – nane

üheksa – tisa

kümme – kumi

sada – mia moja

tuhat – elfu moja

null – sifuri [6]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mingi osa suahiili tähestikust tuleneb araabia keelest tänu araabia keelt kõnelevatele inimestele, kes on elanud Swahili rannikul üle kaheteistkümne sajandi. Lisaks sisaldab see veel saksa, portugali, inglise ja prantsuse sõnu tänu kokkupuutele impeeriumite rajajate, kaupmeeste ja orjadega viimase viie sajandi jooksul.[7]

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalises suahiili keeles on 5 vokaalfoneemi: / ɑ /, / ɛ /, / i /, / ɔ / ja / u /. Täishäälikuid ei lühendata kunagi, hoolimata rõhust.

hääldamine: • /ɑ/ on hääldatud nagu "a" sõnas maa • /ɛ/ on hääldatud nagu "e" sõnas seep • /i/ on hääldatud nagu "i" sõnas tiib • /ɔ/ on hääldatud nagu "o" sõnas pood • /u/ on hääldatud nagu "u" sõnas kuu

Suahiili keeles puuduvad täishäälikuühendid, vokaalikombinatsioonis on iga täht erladi hääldatud.[8]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljuid konsonante, nt. m-i ja n-i, hääldatakse sama moodi, nagu inglise või eesti keeles, kuid erinevalt inglise keelest, võib neid tähti tihti leida sõnade alguses teiste konsonantide, nt t ja d, eest. Kuna suahiili keeles puuduvad helitud häälikud, on väga tähtis kõik tähed välja hääldada, nii et sõnades nagu "mchana" (pärastlõuna) ja "ndugu" (sugulane), tuleb välja hääldada nii konsonandid m ja n, kui ka neile järgnevad konsonandid. R-tähte hääldatakse sama moodi pehmelt, nagu jaapani või hispaania keeles, mis tõttu võib see mõni kord kõlada nagu d.[9]

Keele grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suahiili keeles koosnevad tegusõnad sõnatüvest ja liidetest (enamasti eeslidetest). See, kas sõnad on olevikus, minevikus või tulevikus, sõltub täielikult eesliidetest.

Olevikus: Sõnade oleviku ajavormi panemiseks lisatakse neile eeslide na-:a-na-enda,( ta läheb), a-na-imba( ta laulab), a-na-andika( ta kirjutab)

Minevikus: Suahiili keeles kasutatakse lihtminevikku mineviku sündmuste kirjeldamseks. Selleks lisatakse tegusõnadele eesliide li-:a-li-enda,(ta läks), a-li-imba( ta laulis), a-li-andika( ta kirjutas)

Tulevikus: Tuleviku ajavoride moodustamiseks lisatakse tegusõnale eeslide ta-:a-ta-enda (ta hakkab minema), a-ta-imba (ta hakkab laulma), a-ta-andika (ta hakkab kirjutama)[10]

Ühildumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suahiiili keeles, nagu kõigis bantu keeltes, on palju erinevaid nimisõnade liike. Tegusõnad peavad ühtima sihitise ja alusega ning omadussõnad peavad ühtima nimisõnadega, mida nad iseloomustavad. Näiteks: Kitabu kimoja kitatosha (ühest raamatust piisab), Mchungwa mmoja utatosha (üks apelsinipuu on piisav), Chungwa moja litatosha (ühest apelsinist piisab).[11]

Samuti ühilduvad ka numbrid. Näiteks: Vitabu viwili vitatosha (Kaks raamatut on piisav), Michungwa miwili itatosha (kahest apelsinipuust piisab), Machungwa mawili yatatosha (kahest apelsinist piisab).[12]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]
  2. [2]
  3. [3]
  4. [4]
  5. [5]
  6. [6]
  7. [7]
  8. [8]
  9. [9]
  10. [10]
  11. Kamil Ud Deen, 2005. The acquisition of Swahili.
  12. [11]