Lõvi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib loomast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Lõvi (täpsustus).

Lõvi
Isalõvi Kenyas
Isalõvi Kenyas
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera
Liik: Lõvi
Ladinakeelne nimetus
Panthera leo
Lõvi levila Aafrikas...
Lõvi levila Aafrikas...

Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180–240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda.

Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel.

Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel.

Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.

Lõvide arvukus aina väheneb. Peamine selle põhjus on nende elukohtade hävitamine ning konfliktid inimestega.

Elupaigad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad antiloobid.

Eluviis ja toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 kuni umbes neli täisealist isalõvi, tosinajagu emalõvisid ja kutsikaid.[1] Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. [viide?]

Kord võimule saanud isased, on sunnitud üksteisega rahulikesse suhetesse jääma, selleks et püüda edukalt kaitsta praidi emalõvisid võõraste praidide isalõvide eest. Praidide kooselu tabab enamasti iga 2 või 3 aasta järel suure tõenäosusega ümberstruktureerimine. Nooremate isalõvide salgad võivad veristes võitlustes emalõvide pärast kukutada, raskelt vigastada või koguni tappa, juhtisased. Uurijate arvates tunnevad uued juhtisased küll huvi suguküpsete emalõvide vastu, kuid plaanivad tappa kõik emastest sõltuvad kutsikad, selleks et emastel algaks uuesti innaaeg.[2]

Võitluste käigus võivad mitmed emased koos oma kutsikatega praidist lahkuda [3], see jätab neid ilma rühma kaitsest ning raskendab jahipidamist mistõttu õnnestub üksikutel emalõvidel kutsikate kasvatamine, ka rohkete vaenlaste tõttu, (sh inimene) siiski harva. Mitmetel emalõvidel koos kutsikatega võib õnnestuda ühinemine uute praididega.

Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Lõvi on ainuke kaslane, kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.

Sigimiskäitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

... ja Indias.

Lõvid paarituvad loodusliku levila piires aastaringselt.

John Sparks oma raamatus "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu" kirjeldab sigimiskäitumist praidides järgmiselt:

Vennaskonna kõige domineerivam liige kasutab oma eelisõigust ja rakendab kogu oma energia lõvitari seksuaalsete nõudmiste rahuldamiseks. Emane kutsub teda ligi sada korda päevas ronima kaksiratsi oma kergitatud tagupoolele. Päeva või paari pärast kaotab esimene isane oma paaritamisjõu ja mõni tema puhanumatest vendadest tõrjub ta kõrvale. Selline seksuaalne jõulisus mängib rahu hoidmisel väga olulist rolli. Indlev emalõvi on võimeline rahuldama kõiki oma "abikaasasid", ja kuna kõik nad kopuleeruvad temaga palju kordi, pole keegi isastest kindel, kes on tema järgmise kutsikapesakonna isa või isad.

[4]

Ühte paari järgiti Serengetis innaajal järjest kaks ja pool päeva ja selle aja jooksul paaritusid nad, uurijate arvates, 157 korda.[5]

Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt.

Eluiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – liiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon).

Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega.

Loomade kuningas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus".

Sellel on mitu põhjust.

  • Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.
  • Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult.
  • Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 161, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
  2. John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 161, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
  3. John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 164, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
  4. John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 161, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4
  5. John Sparks, "Sugupoolte heitlus loomariigis: seks ja looduslugu", tõlkinud Peeter Vissak, lk 160, Kirjastus Varrak, 2001, ISBN 9985 3 0378 4

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]