Veereostus

Allikas: Vikipeedia
Vee reostumine Rio de Janeiros.
Reostusetõrje õppus Puhas Meri.

Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.

Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega.

Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku.

Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.

Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.

Vee reostuse allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
  • tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette
  • halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette
  • pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi
  • pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
  • tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid
  • happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide
  • naftareostus

Reostusained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid.

Orgaanilisi aineid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasekaevanduse tõttu reostunud vesi.

Anorgaanilisi aineid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • raskmetallid
  • happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)
  • keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
  • väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega
  • muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]