Fossiilne kütus

Allikas: Vikipeedia

Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.[1]

Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.

Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga (mitmed miljonid aastad). Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul.

Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad.

Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks.

Reservid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõestatud olemasolevad reservid 2005–2007

  • Kivisüsi: 905 miljardit tonni.[2] See on samaväärne 4,416 miljardi barreli naftaga.
  • Nafta: 1,119 miljardit barrelit, (177.9 km3) kuni 1,317 miljardit barrelit (209.4 km3)[3]
  • Maagaas: 175–181 triljonit m3.[3] See on samaväärne 1,161 miljardi barreli naftaga.

Päevane tootmine 2006. aastal

  • Kivisüsi: 16,7 miljonit tonni.[4] See on samaväärne 52 miljoni barreli naftaga päevas.
  • Nafta: 84 miljonit barrelit päevas.[5]
  • Maagaas: 2,963 miljardit m3 päevas.[6] See on samaväärne 19 miljoni barreli naftaga.

Mitmeks aastaks reserve ülal toodud tootmismahtude põhjal jätkub 2011. aasta seisuga

Mitmeks aastaks reserve kõige optimistlikuma prognoosi järgi jätkub 2011. aasta seisuga[7]

Mõju keskkonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süsihappegaasi heitkoguste kasvu graafik

Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Energiasektor on suurim keskkonnamõjutaja. Fossiilsete kütuste põletamiseL läheb õhku suur hulk saasteaineid, mis oluliselt halvendavad välisõhu kvaliteeti. Fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad välisõhku järgmised saasteained: vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), tahked osakesed, raskmetallid.[8] Viimase saja aasta jooksul on fossiilsete kütuste (nagu nafta ja kivisüsi) üha kasvavast põletamisest tingituna CO2 kontsentratsioon atmosfääris kasvanud 17%. See on Maa jaoks väga järsk muutus. Tõestatud on, et Maa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul kasvanud koguni 0,5° võrra. Erinevatele tsenaariumitele lisaks on ka teadlasi, kes väidavad, et jutt kliima soojenemisets ei vasta tõele ning õhutemperatuuri langemise tõttu Maa atmosfääris on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn väikest jääaega. Paljud teadlased siiski ennustavad, et CO2 praeguse kontsentratsioon kahekordistub sajandi keskpaigaks ning see võib kaasa tuua õhutemperatuuri kasvu Maal 1,5 kuni 5 kraadi. Maailmamere pinnakihi temperatuur võib tõusta samaks ajaks 2-2,5° võrra. Globaalse kliima soojenemisetulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid (Antarktika, Gröönimaa, mägiliustikud jne) ning Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra. Aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma. Eriti traagiline oleks meretaseme tõus aga madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidel. Kindlasti saab kliima soojenemine tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks erinevate kõrbede pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid jääb kõrbe alla.[9]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]