Vihmamets

Allikas: Vikipeedia
Troopiliste vihmametsade levila
Parasvöötme vihmametsade levila

Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades.

Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus.

Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed).

Vihmametsad Gambia jõe kallastel

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas šimpansid ja gorillad, Aasias orangutangid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.

Huvitavaid fakte[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest.
  • Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
  • Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
  • Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
  • Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]