Keraamika

Allikas: Vikipeedia

Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loe lähemalt artiklist Keraamika ajalugu

Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati mitmesuguste toiduainete, veini, õli jms hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid.

Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamias ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ääres, pandi alus ka keraamika väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loe lähemalt artiklist Eesti keraamika

Kolmandal aastatuhandel eKr jõudis Eestisse kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Juba mõnevõrra varem Narva kultuuri ajal Eestis loodud keraamikast räägitakse kui Narva keraamikast, mis oli kammkeraamikast tunduvalt robustsem.

Teisel aastatuhandel eKr levisid Eestisse nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).

Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil, esmalt Ida-Eestis. Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.

18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.

1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.

Eesti keraamika põhialadena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. Keraamika kui kunstiala areng algas 1920. aastatel.

1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika.

Keraamika liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põletustemperatuuride põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C)

Madalkuumuse (900–1150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.

Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi.

Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.

Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.

Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.

Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaasi voolimine potiketra kasutades

Keraamika valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keraamika kuivamine

Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks:

  • Valamine
  • Vormimine
  • Pressimine ehk stantsimine


1 2 3 4 5
1
2
3
4
5

Keraamika põletamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektriahi savipõletuseks Kose kunstikoolis

Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust on see aga võimatu põletuse käigus toimunud muutuste tõttu keraamilise massi struktuuris.

Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus.

Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks.

Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus (terrakota, soolaglasuuriga kaetud keraamika jt) ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainsaks (sellele ei eelne, ega järgne mõnd teist põletust).

Põletusliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põletusahjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka keraamikapõletusahi

TunnelahiRingahiMuhvelahiPudelahiVagonettahiKamberahiKasseli ahiÜmarahiLõkkeahiNõlvakahi

Erinevate piirkondade keraamika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keraamikaliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbipaistev glasuur krakleevõrgustikuga

Keraamika katmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soovituslik kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]