Keraamika
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.
Sisukord |
Ajalugu[muuda]
Maailmas[muuda]
Loe lähemalt artiklist Keraamika ajalugu
Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati mitmesuguste toiduainete, veini, õli jms hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid.
Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamias ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ääres, pandi alus ka keraamika väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga.
Eestis[muuda]
Loe lähemalt artiklist Eesti keraamika
Kolmandal aastatuhandel eKr jõudis Eestisse kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Juba mõnevõrra varem Narva kultuuri ajal Eestis loodud keraamikast räägitakse kui Narva keraamikast, mis oli kammkeraamikast tunduvalt robustsem.
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eestisse nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).
Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil, esmalt Ida-Eestis. Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.
18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.
1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.
Eesti keraamika põhialadena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. Keraamika kui kunstiala areng algas 1920. aastatel.
1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika.
Keraamika liigitamine[muuda]
Põletustemperatuuride põhjal[muuda]
- Madalkuumuskeraamika – temperatuur kuni 1150°C
- Kõrgkuumuskeraamika – temperatuur üle 1150°C
Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C)
Madalkuumuse (900–1150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi.
Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal[muuda]
Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.
Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.
Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.
Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal[muuda]
- Ahjukahhel – ahjude ja kaminate välisvooderdus
- Ehituskeraamika
- Kanalisatsioonitorud
- Keemiatööstuse keraamika – keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele ja gaasidele ning on hõõrdumis- ja survekindlad
- Katusekivid
- Keraamika kunstiteosena
- Sanitaar-meditsiiniline keraamika
- Tehniline keraamika
- Tellised
Keraamika valmistamine[muuda]
Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks:
- Valamine
- Vormimine
- Pressimine ehk stantsimine
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
|---|---|---|---|---|
 |
 |
 |
 |
 |
Keraamika põletamine[muuda]
Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust on see aga võimatu põletuse käigus toimunud muutuste tõttu keraamilise massi struktuuris.
Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus.
Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks.
Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus (terrakota, soolaglasuuriga kaetud keraamika jt) ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainsaks (sellele ei eelne, ega järgne mõnd teist põletust).
Põletusliigid[muuda]
Põletusahjud[muuda]
Vaata ka keraamikapõletusahi
Tunnelahi – Ringahi – Muhvelahi – Pudelahi – Vagonettahi – Kamberahi – Kasseli ahi – Ümarahi – Lõkkeahi – Nõlvakahi
Erinevate piirkondade keraamika[muuda]
- Aafrika keraamika
- Ameerika Ühendriikide keraamika
- Eesti keraamika
- Hiina keraamika
- Inglise keraamika
- Islami keraamika
- Itaalia keraamika
- Jaapani keraamika
- Korea keraamika
- Saksa keraamika
- Soome keraamika
- Vana-Ameerika keraamika
- Vana-Rooma keraamika
- Vanakreeka keraamika
- Vene keraamika
Keraamikaliigid[muuda]
Keraamika katmine[muuda]
Soovituslik kirjandus[muuda]
- Leo Rohlin. Keraamika käsiraamat, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2003.
Vaata ka[muuda]
Välislingid[muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keraamika |
