Vibusport
Vibusport ehk vibulaskmine on spordiala, milles lastakse vibu abil nooltega märklaudade või muude sihtmärkide pihta.
WA märkleht on jagatud kümneks kontsentriliseks ringiks, mis on ka eri värvi. Väljast sissepoole on 1. ja 2. ring valged, 3. ja 4. ring mustad, 5. ja 6. ring sinised, 7. ja 8. ring punased ning 9. ja 10. ring kollased. Vastavalt sellele järjestusele saab ringi tabamise eest ka punkte. Lisaks nendele on olemas ka sisemine 10. ring. Sisevõistlustel kasutatavate mälklehtede diameeter on 40 ja 60 cm, välisvõistlustel kasutatavatel märklaudadel 80 ja 122 cm. Olümpiamängudel kasutatakse 122 cm märklaudu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vanas Kreekas peeti vibulaskmist kunstiks nagu muusikat ja luuletamistki. Näiteks jahijumalanna Artemis ja ta vend Apollon, valguse ja kunstide jumal, olid mõlemad osavad vibulaskjad.
Kuni keskajani oli vibulaskmine väga populaarne. Esimene võistlus peeti 1583. aastal Inglismaal Finsburys, kus osales kolm tuhat vibulaskjat. Legendide põhjal polnud see võistlus aga sugugi esimene. Esimese klubi Brotherhood on St. George oli kuningas Henry VIII loonud juba 1537.
Esimene rahvusvaheline võistlus peeti 1900. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Samal aastal sai vibulaskmine olümpiaalaks. Seal püsis ta kuni 1920. aastani (v.a 1912) ja alates 1972. aastast. 1988 võeti kavva ka mees- ja naiskonnavõistlus. 1992. aastast võisteldakse olümpiasüsteemis.
1970. aastal asutati Rahvusvaheline Maastiku Vibulaskmise Föderatsioon (IFAA).
Rahvusvaheline Vibulaskmise Föderatsioon (FITA) asutati 1931. aastal Poolas Lwówis, kus samal aastal peeti ka esimesed maailmameistrivõistlused. 2011. aastal sai organisatsiooni nimeks ingliskeelne World Archery (lühendatult WA). 2019. aasta seisuga on organisatsioonil 159 liikmesriiki.
Maailmarekordeid arvestatakse harjutustes FITA-1 ja FITA-2. FITA-1-s lastakse esimesel päeval 90 m ja 70 m distantsilt kummaltki 36 noolt, teisel päeval 50 ja 30 meetrilt kummaltki 36 noolt, kokku 144 noolt. FITA-2-s lastakse FITA-1 kaks korda läbi ja see kestab 4 päeva.
Euroopa ja Vahemere maade vibulaskmise juhtimiseks loodi 1988. aastal Pariisis European and Mediterranean Archery Union (lühendatult EMAU). See organisatsioon kannab 2012. aastast nime World Archery Europe (lühendatult WAE).
Maailma Vibuföderatsiooni reeglitest lähtuvalt eristatakse sportvibu ehk olümpiavibu (recurve), plokkvibu (compound), pikkvibu (longbow), vaistuvibu (instinctive bow) ja barebow´d.
Vibuklubid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Vana-Võidu vibuklubi / Viljandi SK (Viljandi)
- Vibuklubi Ilves (Järvakandi)
- Tallinna Kalev
- Tartu Vibuklubi
- Sagittarius (Saue)
- Järvamaa Amburite Klubi
- Kajamaa Kütid
- Kagu Vibuklubi
- Lääne Vibulaskjad
- Mägilased
- Virumaa Vibuklubi
- Pärnu Vibuklubi Meelis
- Musta Noole Vibuklubi
- Türi Vibukool
- Baltic Hunter
- Vooremaa vibuklubi
- Suure-Jaani VK - SJK
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Vibu ja noolega – läbi ajaloo. Võitleja, november 1958, nr 11, lk 7.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vibulaskmine |