Savann
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla.
Sisukord |
[redigeeri] Levik
Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast.
[redigeeri] Savanni tunnused
1) väga suured tasandikud 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud 3) aafrikas on savannide levikuala kõige suurem
[redigeeri] Kliima
Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 20–30 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe – ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm.
[redigeeri] Mullastik
Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust.
[redigeeri] Taimestik
Savannitaimed: akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust.
[redigeeri] Loomastik
Kohastumused: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad.
[redigeeri] Keskkonna probleemid
1)Salaküttimine2) tulekahjud 3) puude hävitamise ja ülekarjatamise tagajärjel muutub maa erosiooniohtlikuks
