Vulkaanide rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rahvuspargist Rwandas; Hawaiil asuva rahvuspargi kohta vaata artiklit Hawaii vulkaanide rahvuspark

Vulkaanide rahvuspark (Rwanda)
Green pog.svg
Mägigorillad Vulkaanide rahvuspargis

Vulkaanide rahvuspark on rahvuspark Rwanda loodeosas Virunga mägedes.

Vulkaanide rahvuspark piirneb Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga rahvuspargi ja Ugandas Mgahinga gorillade rahvuspargiga.

Virunga on üks kahest eriti ohustatud mägigorilla allesjäänud elupaigast. Vulkaanide rahvuspargi alale jääb mäestiku kaheksast vulkaanist viis – Karisimbi, Bisoke, Muhabura, Gahinga ja Sabyinyo.

Rahvuspargi pindala on 130 km², see asub 2400–4507 meetri kõrgusel merepinnast.

Bisoke ja Sabyinyo vahelisel alal on mitu järve, nende seas Ngezi, Nyirambubu, Gasindikira ja Muraro. Bisoke tipus on kraatrijärv.[1]

Turistid pääsevad rahvusparki ainult koos giidiga. Külastajate arv on piiratud.

Alates 2004. aastast peetakse juunis traditsioonilist gorillabeebide ristimistseremooniat Kwita Izina.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virunga mägedes 1925. aastal loodud gorillade kaitseala oli Aafrika esimene rahvuspark. Esialgu piirdus kaitsealune ala Karisimbi, Bisoke ja Mikeno vulkaani vahelise alaga. Rahvuspark laiendati 1929. aastal 8090 km² suurusele alale, mis ulatus tollase Belgia Kongo ja Rwanda-Urundi piiridesse. Pärast Kongo iseseisvumist 1960. aastal jagati park kaheks.

Aastal 1967 rajas USA zooloog Dian Fossey Karisimbi ja Bisoke vahelisele alale mägigorillade jälgimise keskuse. Ta veetis Virunga mägedes järgnevad 18 aastat, kuni arvatavalt salakütid ta 1985. aastal tapsid. Ta on maetud uurimiskeskuse lähedale.

1990. aastate alguses laastas rahvusparki Rwanda kodusõda. Aastal 1992 põgenesid uurimiskeskuse töötajad ründajate eest ning keskus jäi tühjaks. Selle tegevus taastati alles 1999. aastal. Juulis 1999 taasavati park külastajatele[3].

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et rahvuspargi alal vahelduvad mäed ja orud ning kõrguserinevused on suured, on taimestik mitmekesine. Osa madalamatel nõlvadel kasvanud metsast on põllumaa saamiseks maha raiutud. Kõrgusel 2400–2500 meetrit kasvab mets, kus on valdav piimalilleline Neoboutonia. 2500 kuni 3200 meetri kõrgusel kasvab roogbambus Arundinaria alpina, mis katab umbes 30% pargi alast. Peamiselt lõuna- ja lääneosa niisketel nõlvadel kõrgusel 2600–3600 meetrit kasvavates metsades domineerivad hageenia ja naistepuna, mis hõlmavad samuti umbes 30% alast. See on üks suuremaid hageeniametsi. Kõrgustel 3500 kuni 4200 meetrit kasvavad lobeeliad Lobelia wollastonii ja Lobelia lanurensis ning ristirohi Senecio erici-rosenii katavad umbes 25% rahvuspargi alast. 4300 kuni 4500 meetri kõrgusel on valdavalt rohumaad. Leidub ka võsa, nõmme, niitu ja sood, samuti mõned järved.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virunga mägede tuntuim asukas on haruldane mägigorilla. Vulkaanide rahvuspargi alal elab neli teadaolevat gorillade kogukonda: Susa rühma kuulub 35 gorillat, Sabinyo rühma 13, Amahura rühma 16 ja rühma 13 kõigest kuus gorillat.[4]

Rahvuspargi alal elavad ka mustkabrik, kahvripühvel, tähnikhüään, võsapukk ja primaat Cercopithecus mitis kandti. Piirkonnas võib kohata ka lõvisid, šimpanse, antiloope ja tüügassigu, harvemini elevante[5].

Teada on 178 linnuliiki. Vähemalt 13 linnuliiki ja 16 alamliiki on Virunga ja Ruwenzori mägede endeemid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]