Richteri skaala

Allikas: Vikipeedia

Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.

1935 Charles Richteri poolt loodud skaalal ei ole miiinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus.

Võimsaim registreeritud maavärin on olnud magnituudiga 9,5 (Suur Tšiili maavärin). Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda suurema amplituudiga kui 5-palline ning 100 korda suurema amplituudiga kui 4-palline maavärin. Eralduvad energiahulgad on vastavalt umbes 32 korda suurem ja 1000 korda suurem (31,6×31,6=1000).

Maavärinate tugevuse hindamiseks kasutatakse seismograafe. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]