Namiibia
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Namiibia Vabariik
inglise Republic of Namibia |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Namibia, Land of the Brave | ||||
| Pealinn | Windhoek | ||||
| Pindala | 825 418 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | inglise | ||||
| Rahvaarv | 2 113 077 (2011) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 2,5 in/km² | ||||
| President | Hifikepunye Pohamba | ||||
| Peaminister | Hage Geingob | ||||
| Iseseisvus | 21. märts 1990 | ||||
| Rahaühik | dollar (NAD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||||
| Tippdomeen | .na | ||||
| ROK-i kood | NAM | ||||
| Telefonikood | 264 | ||||
Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga. Namiibial on 1572 km pikkune rannajoon. Namiibia saavutas iseseisvuse Lõuna-Aafrika võimu alt 21. märtsil 1990 peale Namiibia Vabadussõda. Pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ÜRO, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse.
Namiibias on pikalt elanud bušmanid, damarad ja namaquad ning alates 14. sajandist bantud, kes tulid koos bantu ekspansiooniga. Riigist sai 1884. aastal Saksamaa keisririigi protektoraat ja see jäi Saksamaa kolooniaks Esimese maailmasõja lõpuni. Aastal 1920 volitas Rahvasteliit riigi juhtimisõigused Lõuna-Aafrikale, mis kehtestas oma seadused ja alates aastast 1948 ka oma apartheidi poliitika. Kuni 1968. aastani kandis Namiibia nime Edela-Aafrika.
Namiibia rahvaarv on 2,1 miljonit (üks väiksema rahvastikutihedusega riike maailmas). Riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Põllumajandus, karjapidamine, turism ja mäetööstus (sh. teemantide, uraani, kulla ja hõbeda kaevandamine) moodustavad Namiibia majanduse alustalad. Umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri, rahvas on tugevalt kannatanud ka HIV/AIDS-i tagajärjel (15% täisealisest elanikkonnast olid 2007 aastal HIV-positiivsed).
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Riigi nimi tuleneb Namibi kõrbest, mida peetakse vanimaks kõrbeks maailmas.[1] Enne iseseisvumist 1990. aastal teati piirkonda kõigepealt Saksa Edela-Aafrika ja seejärel Edela-Aafrikana. Nimed peegeldavad vastavalt sakslaste ja lõuna-aafriklaste (kui Briti impeeriumi olulise osa) koloniaalvõimu.
Enne koloniaalvõimu [muuda]
Namiibias on elanud mitmed erinevad rahvad ja etnilised rühmad. Tuntuim rahvas on bušmanid ehk sanid, keda peetakse ka kogu selle piirkonna (tänapäeva Namiibia, Botswana ja Lõuna-Aafrika) kõige varesemateks elanikeks. Bušmanid olid rändava elustiiliga kütid ja korilased. Toitusid peamiselt puuviljadest, pähklitest ja juurtest, kuid jahtisid ka erinevaid antiloope.
Umbes 2000 aastat tagasi olid bušmanid veel ainsad Namiibia elanikud. Siis asusid Oranje jõe kallastele Namiibia ja Lõuna-Aafrika piiri lähedal elama namad. Nemad karjatasid lambaid ja kitsi. Nii bušmanid kui namad kuulusid khoisani rahvaste hulka ja rääkisid khoisani keelegruppi kuuluvaid keeli. 9. sajandil sisenesid Namiibiasse damarad, kes kuulusid ka khoisanide rühma. Ei ole täpselt teada, kust nemad tulid, kuid elama asusid nemad Namiibia keskossa.
17. sajandi jooksul kolisid Namiibiasse hererod, kes sisenesid loodest. 19. sajandil tulid valged farmerid, kes surusid kohalikud rahvad parematelt karjamaadelt välja. Enne eurooplaste tulekut saabusid Namiibiasse veel basterid - buuride (hollandi päritolu sisserändajate) ja aafrika naiste (peamiselt nama) järeltulijad.
Eurooplased [muuda]
Esimene eurooplane, kes Namiibia pinnale astus oli Portugalist pärit Diogo Cão aastal 1485. Tema oli uurimas Aafrika läänerannikut. Järgmine eurooplane, kes Namiibiat külastas, oli samuti portugallane Bartholomeu Dias, kes oli teel ümber Hea Lootuse neeme. Karmi pinnasega Namibi kõrb oli piisav takistuse, et kumbki Portugali maadeavastajatest sügavamale sisemaale edasi ei läinud. Eurooplaste laialdasem sisseränne algas 19. sajandil, mil saabusid kaubitsejad ja ümberasujad.
Saksa võim [muuda]
Namiibiast sai 1884. aastal Otto von Bismarcki alluvuses olev Saksamaa koloonia. Selle käiguga ennetas Saksamaa Namiibia peatset Briti protektoraadiks muutumist. Riiki tunti seejärel Saksa Edela-Aafrikana (saksa keeles Deutsch-Südwestafrika).[2] 1904-1907 haarasid hererod ja namad relvad sakslaste vastu, millele järgnes sakslaste poolt läbi viidud genotsiid. Mõned ajaloolased on spekuleerinud, et sakslaste korraldatud genotsiid Namiibias järgis sama mudelit, mida natsid kasutasid holokaustis, kuid enamus õpetlasi on arvamusel, et antud episood ei olnud natsidele, kes olid tollal veel lapsed, väga oluline.[3]
Olles ainus Saksamaa koloonia, mida peeti sel ajal sobivaks elukohaks valgetele, [4] toimus Namiibiasse suur saksa asunike sissevool. Aastal 1903 elas seal 3700 sakslast, 1910. aastaks juba 13 000. Teine põhjus sakslaste asustuse suurenemiseks oli teemantide avastamine 1908. aastal.
Lõuna-Aafrika võim ja võitlus iseseisvuse eest [muuda]
Aastal 1915 okupeeris Lõuna-Aafrika - olles Briti Rahvaste Ühenduse liige ja endine Briti koloonia - Esimese maailmasõja ajal Saksamaa Edela-Aafrika koloonia.
Aastal 1971 otsustas Rahvusvaheline Kohus, et Lõuna-Aafrika kohalolek Namiibias on ebaseaduslik. Järgnevatel kümnenditel toimusid mitmed piirkondlikud läbirääkimised, rahvusvaheline sekkumine kahe riigi omavahelise olukorra lahendamiseks ning ka sõjategevus Namiibia pinnal.
Iseseisvuspäeval, 21. märtsil 1990, olid kohal mitmed rahvusvahelise kogukonna esindajad, sealhulgas antud küsimuses suure töö ära teinud ÜRO peasekretär Javier Pérez de Cuéllar ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk, kes ühiselt Namiibia iseseisvust tunnustasid.
Peale iseseisvust [muuda]
Peale iseseisvust on Namiibia edukalt lõpule viinud üleminekuperioodi valge vähemuse apartheidi võimu ja parlamentaarse demokraatia vahel. Riigis on mitmeparteiline demokraatia, regulaarselt peetakse kohalikke valimisi ja üldvalimisi. 2005. aastal toimunud üleminek, 15 aastat kestnud president Sam Nujoma valitsusajalt järgmise presidendi Hifikepunye Pohamba juhtimise alla, läks sujuvalt. [5]
Namiibia valitsus on edendanud rahvusliku lepituse poliitikat ja kuulutanud välja amnestia vabadussõjas kummalgi poolel võidelnutele. Angola kodusõjal oli mõningane mõju riigi põhjapoolsetel aladel elavatele namiibialastele.
Loodus [muuda]
Haldusjaotus [muuda]
Namiibia on jagatud 13 ringkonnaks:
- Caprivi
- Erongo
- Hardap
- Karas
- Okavango (Kavango)
- Khomas
- Kunene
- Ohangwena
- Omaheke
- Omusati
- Oshana
- Oshikoto
- Otjozondjupa
Viited [muuda]
- ↑ "Namibia".
- ↑ "German South West Africa". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 15-04-2008.
- ↑ Namibia's German Genocide. Dailymail.co.uk (07-02-2009). Välja otsitud 12-12-2012.
- ↑ (1911) Encyclopædia Britannica, 11th edition.
- ↑ "IRIN country profile Namibia". IRIN. Originaali arhiivikoopia seisuga 17-02-2010. Vaadatud 12-07-2010.
Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena · Tokelau · Turks ja Caicos
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
