Namiibia

Allikas: Vikipeedia
Namiibia Vabariik
inglise Republic of Namibia
Namiibia lipp Namiibia vapp
Namiibia lipp Namiibia vapp
Namiibia asendikaart
Riigihümn Namibia, Land of the Brave
Pealinn Windhoek
Pindala 825 418 km²
Riigikeel(ed) inglise
Rahvaarv 2 113 077 (2011)
Rahvastikutihedus 2,5 in/km²
President Hifikepunye Pohamba
Peaminister Hage Geingob
Iseseisvus 21. märts 1990
Rahaühik dollar (NAD)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Tippdomeen .na
ROK-i kood NAM
Telefonikood 264

Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul. Piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga. Riik saavutas iseseisvuse Lõuna-Aafrika võimu alt 21. märtsil 1990 pärast Namiibia Vabadussõda. Pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse.

Namiibial on 1572 km pikkune rannajoon, kuid kuna rannikult möödub külm Benguela hoovus on õhuniiskus väga madal ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab selles Namibi kõrbe ja Kalahari kõrbe vahel asuvas riigis Sahara-taguse Aafrika maade seas kõige vähem vihma.

Namiibias on pikalt elanud bušmanid, damarad ja namaquad ning alates 14. sajandist bantud, kes tulid koos bantu ekspansiooniga. Riigist sai 1884. aastal Saksamaa keisririigi protektoraat ja see jäi Saksamaa kolooniaks Esimese maailmasõja lõpuni. Aastal 1920 volitas Rahvasteliit riigi juhtimisõigused Lõuna-Aafrikale, mis kehtestas oma seadused ja alates aastast 1948 ka oma apartheidi poliitika. Kuni 1968. aastani kandis Namiibia nime Edela-Aafrika.

Riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Põllumajandus, karjapidamine, turism ja mäetööstus (sh teemantide, uraani, kulla ja hõbeda kaevandamine) moodustavad Namiibia majanduse alustalad.

Namiibia rahvaarv on 2,1 miljonit, mis tähendab, et tegu on ühe väikseima rahvastikutihedusega riigiga maailmas. Umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri, rahvas on tugevalt kannatanud ka HIV/AIDS-i tagajärjel (15% täisealisest elanikkonnast olid 2007. aastal HIV-positiivsed).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi nimi tuleneb Namibi kõrbest, mida peetakse vanimaks kõrbeks maailmas.[1] Enne iseseisvumist 1990. aastal teati piirkonda kõigepealt Saksa Edela-Aafrika ja seejärel Edela-Aafrikana. Nimed peegeldavad vastavalt sakslaste ja lõuna-aafriklaste (kui Briti impeeriumi olulise osa) koloniaalvõimu.

Enne koloniaalvõimu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Namiibias on elanud mitmed erinevad rahvad ja etnilised rühmad. Tuntuim rahvas on bušmanid ehk sanid, keda peetakse ka kogu selle piirkonna (tänapäeva Namiibia, Botswana ja Lõuna-Aafrika) kõige vaesemateks elanikeks. Bušmanid olid rändava elustiiliga kütid ja korilased. Toitusid peamiselt puuviljadest, pähklitest ja juurtest, kuid jahtisid ka erinevaid antiloope.

Umbes 2000 aastat tagasi olid bušmanid veel ainsad Namiibia elanikud. Siis asusid Oranje jõe kallastele Namiibia ja Lõuna-Aafrika piiri lähedal elama namad. Nemad karjatasid lambaid ja kitsi. Nii bušmanid kui namad kuulusid khoisani rahvaste hulka ja rääkisid khoisani keelegruppi kuuluvaid keeli. 9. sajandil sisenesid Namiibiasse damarad, kes kuulusid ka khoisanide rühma. Ei ole täpselt teada, kust nemad tulid, kuid elama asusid nemad Namiibia keskossa.

17. sajandi jooksul kolisid Namiibiasse hererod, kes sisenesid loodest. 19. sajandil tulid valged farmerid, kes surusid kohalikud rahvad parematelt karjamaadelt välja. Enne eurooplaste tulekut saabusid Namiibiasse veel basterid ehk buuride (hollandi päritolu sisserändajate) ja aafrika naiste (peamiselt nama) järeltulijad.

Eurooplased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene eurooplane, kes Namiibia pinnale astus oli Portugalist pärit Diogo Cão aastal 1485. Ta oli uurimas Aafrika läänerannikut. Järgmine eurooplane, kes Namiibiat külastas, oli samuti portugallane Bartholomeu Dias, kes oli teel ümber Hea Lootuse neeme. Karmi pinnasega Namibi kõrb oli piisav takistuse, et kumbki Portugali maadeavastajatest sügavamale sisemaale edasi ei läinud. Eurooplaste laialdasem sisseränne algas 19. sajandil, mil saabusid kaubitsejad ja ümberasujad.

Saksa võim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Namiibiast sai 1884. aastal Otto von Bismarcki alluvuses olev Saksamaa koloonia. Selle käiguga ennetas Saksamaa Namiibia peatset Briti protektoraadiks muutumist. Riiki tunti seejärel Saksa Edela-Aafrikana (saksa keeles Deutsch-Südwestafrika).[2] 1904-1907 haarasid hererod ja namad relvad sakslaste vastu, millele järgnes sakslaste poolt läbi viidud genotsiid. Mõned ajaloolased on spekuleerinud, et sakslaste korraldatud genotsiid Namiibias järgis sama mudelit, mida natsid kasutasid holokaustis, kuid enamus õpetlasi on arvamusel, et antud episood ei olnud natsidele, kes olid tollal veel lapsed, väga oluline.[3]

Olles ainus Saksamaa koloonia, mida peeti sel ajal sobivaks elukohaks valgetele, [4] toimus Namiibiasse suur saksa asunike sissevool. Aastal 1903 elas seal 3700 sakslast, 1910. aastaks juba 13 000. Teine põhjus sakslaste asustuse suurenemiseks oli teemantide avastamine 1908. aastal.

Lõuna-Aafrika võim ja võitlus iseseisvuse eest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1915 okupeeris Lõuna-Aafrika - olles Briti Rahvaste Ühenduse liige ja endine Briti koloonia - Esimese maailmasõja ajal Saksamaa Edela-Aafrika koloonia.

Aastal 1971 otsustas Rahvusvaheline Kohus, et Lõuna-Aafrika kohalolek Namiibias on ebaseaduslik. Järgnevatel kümnenditel toimusid mitmed piirkondlikud läbirääkimised, rahvusvaheline sekkumine kahe riigi omavahelise olukorra lahendamiseks ning ka sõjategevus Namiibia pinnal.

Iseseisvuspäeval, 21. märtsil 1990, olid kohal mitmed rahvusvahelise kogukonna esindajad, sealhulgas antud küsimuses suure töö ära teinud ÜRO peasekretär Javier Pérez de Cuéllar ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk, kes ühiselt Namiibia iseseisvust tunnustasid.

Pärast iseseisvust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale iseseisvust on Namiibia edukalt lõpule viinud üleminekuperioodi valge vähemuse apartheidi võimu ja parlamentaarse demokraatia vahel. Riigis on mitmeparteiline demokraatia, regulaarselt peetakse kohalikke valimisi ja üldvalimisi. 2005. aastal toimunud üleminek, 15 aastat kestnud president Sam Nujoma valitsusajalt järgmise presidendi Hifikepunye Pohamba juhtimise alla, läks sujuvalt. [5]

Namiibia valitsus on edendanud rahvusliku lepituse poliitikat ja kuulutanud välja amnestia vabadussõjas kummalgi poolel võidelnutele. Angola kodusõjal oli mõningane mõju riigi põhjapoolsetel aladel elavatele namiibialastele.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Namibia Regions numbered.png Namiibia on jagatud 14 ringkonnaks:
  1. Caprivi
  2. Erongo
  3. Hardap
  4. Karas
  5. Ida-Okavango (Ida-Kavango)
    Lääne-Okavango (Lääne-Kavango)
  6. Khomas
  7. Kunene
  8. Ohangwena
  9. Omaheke
  10. Omusati
  11. Oshana
  12. Oshikoto
  13. Otjozondjupa

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi pindala on 825 418 km², mis tõstab selle suuruselt maailma riikide ja territooriumite seas 34. kohale. [6] Namiibia on maailmas teiseks kõige hõredamalt asustatud iseseisvaks riigiks pärast Mongooliat [7] (umbes 2,6 inimest ruutkilomeetril). Namiibias, mis asub Namibi kõrbe ja Kalahari kõrbe vahel, sajab Sahara-taguse Aafrika riikidest kõige vähem vihma. [8]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänu ühisele ajaloole on Namiibia majandus tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga.[9] Suurimad majandusharud on mäetööstus (10,4% SKP-st 2009. aastal) sh teemantide, uraani, vase, kulla ja hõbeda kaevandamine, põllumajandus (5,0%), töötlev tööstus (13,5%) ja turism.[10] Kuigi enamik rahvastikust on seotud põllumajanduse ja karjapidamisega on Namiibias üle 200 000 oskustöölise ja väike haritud professionaalide ja juhtivtöötajate klass. Töötute arv on suur ja töötusmäär oli Namiibia Statistikaameti andmetel 2012. aastal 27,4%[11]

Riigis on kõrgelt arenenud pangandussektor. Peale keskpanga (Namiibia Pank) on veel 4 kommertspanka. [12] Namiibia eeldatav SKP elaniku kohta on 5828 US$, kuid ebavõrdsus sissetulekutes ja elutustasemes on väga suur.[13] Kuigi SKP elaniku kohta on viis korda suurem kui SKP elaniku kohta Aafrika vaesemates riikide, elab enamus namiibialasi maapiirkondades ja ei ole kaasatud ametlikes majandussektorites. Namiibias on ebavõrdsus sissetulekutes üks maailma suurimaid osaliselt just seetõttu, et valitseb linnakeskne majandus ja maapiirkondades toimiv naturaalmajandus.

Majandusaastal märts 2009 kuni veebruar 2010 teenis iga namiibialane keskmiselt 15 000 N$ (umbkaudselt 1300 €).[14]

Elukallidus on Namiibias suhteliselt kõrge, kuna enamus kaupadest tuleb importida. Ka monopolid on hinnad teatud sektorites kõrgeks ajanud. Pealinna Windhoeki peetakse hetkel maailmas elukalliduselt 150. linnaks välismaalaste.[15]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Herero naised, Windhoek, Namiibia

Enamus Namiibia rahvastikust on bantu päritolu. Sarnast keelt rääkivatest etnilistest gruppidest on esindatud veel hererod ja himbad. Lisaks damarad. Peale bantu enamuse on suur arv khoisane (näiteks namad ja bušmanid), kes on Aafrika lõunapiirkonna esimeste elanike järeltulijad. Riigis on ka Angola põgenike järeltulijaid. Samuti on Namiibias suur hiinlaste vähemus.[16]

Valged (peamiselt Portugali, Hollandi, Saksa, Briti ja Prantsuse päritolu) moodustavad umbes 6,5% rahvastikust. Enamik Namiibia valgeid ja peaaegu kõik segarassi esindajad räägivad afrikaani keelt ja on sarnase kultuurilise ja usulise taustaga kui Lõuna-Aafrika valged ja segaverelised. Väike osa valgeid (umbes 30 000) on otsesed Saksa koloonia ajastu asunike järeltulijad ning hoiavad ülal saksa kultuurilisi ja hariduslikke institutsioone. Portugali päritolu asunikud on praktiliselt kõik tulnud endisest Portugali kolooniast Angolast.[17]

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas Namiibias 2 113 077 inimest. Ajavahemikul 2001 ja 2011 oli iga-aastane rahvastiku juurdekasv 1.4%, mis on vähem kui 2.6%, mis oli sellele eelnenud kümneaastasel perioodil.[18]

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

80%–90% rahvastikust on kristlased, neist omakorda 50% luterlased. 10%–20% elanikkonnast hoiab ülal põlisrahvaste uskumusi.[19]Misjonäride töö tulemusena pöördusid 19. sajandil paljud namiibialased ristiusku. Kuigi enamik Namiibia kristlastest on luterlased, on esindatud ka Rooma Katoliku Kirik, Metodism, Anglikaani kirik, Aafrika Metodisti Episkopaalkirik ja Mormoonid (Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik). On ka juute.[20]

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlik keel on inglise keel. 1990. aastani olid ametlikud keeled ka afrikaani ja saksa keel.

Kõige rohkem räägitakse Namiibias afrikaani keelt. Nii afrikaani, kui inglise keelt kasutatakse peamiselt teise keelena avalikul suhtlemisel, kuid väikeseid kohalikke keelegruppe eksisteerib üle riigi.

Kuigi ametlik keel on inglise keel, räägib enamik valgetest, kas saksa või afrikaani keelt. Isegi tänapäeval, 100 aastat peale Saksa koloniaalajastu lõppu, on saksa keelel suur roll ärikeelena. Afrikaani keelt räägib 60% valgetest, saksa keelt 32%, inglise keelt 7% ja portugali keelt 1%.[19]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Africa: Namibia WWF
  2. German South West Africa Encyclopædia Britannica
  3. Namibia's German Genocide. Dailymail.co.uk, 7. veebruar 2009
  4. (1911) Encyclopædia Britannica, 11th edition.  (katkine viide)
  5. "IRIN country profile Namibia". IRIN. Originaali arhiivikoopia seisuga 17-02-2010. Vaadatud 12-07-2010.
  6. Rank Order – Area CIA World Fact Book (vaadatud juunis 2013)
  7. World Population Prospects, the 2012 Revision: Population Density United Nations, Department of Economic and Social Affairs Population Division (vaadatud juunis 2013)
  8. Edgar Brandt: Land degradation causes poverty New Era, 21 september 2012
  9. Namibia from UCB Libraries GovPubs
  10. "Background Note:Namibia". US Department of State (26. oktoober 2010).
  11. Namiibia Statistikaamet
  12. "Bank of Namibia (BoN)". Vaadatud 3-04-2011.
  13. "Independent Evaluation of the UNDP Country Programme Document" (doc). UNDP. Vaadatud 07-07-2010.
  14. "Household Sources of Income", Insight Namibia (August 2012), p. 13. 
  15. "Namibia, Windhoek Cost of Living".
  16. China and Africa: Stronger Economic Ties Mean More Migration, By Malia Politzer, Migration Information Source, August 2008
  17. Lalita Prasad Singh (1980). The United Nations and Namibia. East African Publishing House. 
  18. Duddy, Jo Maré (28-03-2013). "Census gives snapshot of Namibia’s population". Originaali arhiivikoopia seisuga 2013-04-13. 
  19. 19,0 19,1 Central Intelligence Agency (2009). "Namibia". The World Factbook. Vaadatud 23-01-2010.
  20. "U.S. Department of State". State.gov (10-06-2010). Vaadatud 26-06-2010.

-22.5666666717.15