Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso.


Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ehk ISO on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb rahvusvaheliste tööstuslike ja kommertsstandarditega. Selle organisatsiooni nime lühikuju ole tavaline akronüümne lühend, vaid on valitud nii, et selle tähed langeksid kokku võõrsõnade alguskomponendi "iso-" tähtedega.

Organisatsioon asutati 23. veebruaril 1947, Eesti Standardikeskus [1] on Eesti esinajana selle organisatsiooni liige alates jaanuarist 1993.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on ülemaailmne rahvusstandardiorganisatsioonide (ISO liikmete) liit. Rahvusvahelised standardid koostatakse tavaliselt ISO tehnilistes komiteedes. Tehnilistes komiteedes heaks kiidetud rahvusvaheliste standardite kavandid esitatakse ISO liikmetele hääletamiseks. Rahvusvahelise standardina avaldamiseks peab kavand saama vähemalt 75 % hääletanud liikmete heakskiidu.

ISO tuntuimad standardite kompleksid on kvaliteedijuhtimisstandard ISO 9000 ja keskkonnajuhtimisstandard ISO 14000.

Info- ja dokumendihalduse standardeid ja standardilaadseid dokumente (TS – tehniline spetsifikatsioon, TR – tehniline aruanne/ülevaade) koostavad järgmised ISO tehnilised komiteed (ISO/TC) ja alamkomiteed (ISO/TC/SC):

ISO/TC 46 "Information and documentation" (informatsioon ja dokumentatsioon) ISO/TC 46/SC 4 “Technical interoperability” (tehniline koostalitlusvõime) ISO/TC 46/SC 8 "Quality - Statistics and performance evaluation" (kvaliteet, statistika ja tulemusjuhtimine) ISO/TC 46/SC 9 "Identification and description" (identimine ja kirjeldamine) ISO/TC 46/SC 11 "Archives/Records management" (arhiivid/dokumendihaldus) ISO/TC 171 "Document managing applications" (rakendused dokumentide haldamiseks) ISO/TC 171/SC 1 "Quality" (kvaliteet) ISO/TC 171/SC 2 "Application issues" (rakendusküsimused) ISO/TC 171/SC 3 "General issues" (üldküsimused).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]