Hüdroelektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem

Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks[1].

Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed[viide?].

Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.

Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.

Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid.

Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas.

Välismaa hüdroelektrojaamu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti hüdroelektrijaamad[muuda | redigeeri lähteteksti]

NB! nimekiri pole täielik

Narva hüdroelektrijaam Narva jõel ei kuulu Eestile, vaid asub Venemaa territooriumil.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1893 ehitati Kunda hüdroelektrijaam ja see oli Eestis esimene.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Elektroenergeetikasõnastik [eesti-inglise-soome-saksa-vene]. 2005. Koostanud Meldorf, M. jt. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]