Tuberkuloos

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev krooniliselt granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada mitmed mükobakteri perekonda liigitatud bakterid kes võivad nakatada kõiki elundeid ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse tuberkuloosi enim tuberkuloosi mükobakteri nakkusega.

Tuberkuloosi mükobakteri nakkuse korral suudab enamike täiskasvanud tervete inimeste (90-95%) omandatud immuunsus, mis toimib nimetatud bakteri peatamisel spetsiifiliste antigeenidega T-rakkude ja makrofaagide läbi, bakteri leviku ka peatada[1]

Tuberkuloosi kohta kasutatakse ka termineid tiisikus, tbc, valge katk.

Epidemioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Levib õhu kaudu, harvem kontakti teel
  • Kõige suurem levimus Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika läänerannikul
  • Eestis suurenenud M. tuberculosis-e multiresistentsete MDR tüvede isoleerimissagedus
  • võib esineda koos inimese immuunsuspuudulikkuse viirusega
  • Tuberkuloosivastane immuunsus on suhteline ja püsib nii kaua, kui organismis esineb eluvõimelisi tuberkuloositekitajaid või BCG rakke.

Haigestumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi.[2] Riskigruppi kuuluvad ennekõike need, kes põevad HI-viirust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkohililembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutmist nakkusekandjatega. Mehed on vastuvõtlikumad tuberkuloosi suhtes kui naised.[3]

2013. aastal haigestus Eestis tuberkuloosi peaaegu 300 inimest. Kõige noorim haigestuja oli ühe aastane ning vanim 102-aastane.[3]

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos
Klassifikatsioon ja välisallikad
Tuberculosis-x-ray-1.jpg
Kopsutuberkuloosi kolle.
Ladinakeelne nimi Tuberculosis
RHK-10 kood A15-A19.
RHK-9 kood 010-018
OMIM 607948
DiseasesDB 8515
MedlinePlus 000077 000624
eMedicine med/2324  emerg/618 radio/411
MeSH C01.252.410.040.552.846

Eristamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Positiivne niatsiintest
  • Katalaasiproduktsioon
  • Nitraatide taandamine nitrititeks

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test.[2]

Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.[2]

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Granulomatoosne põletik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosibakteritega infitseeritud kopsudes võivad moodustuda nn granuloomid- mida iseloomustavad aktiveeritud makrofaagide ja lümfotsüütide kogumid, mille ülesanne pole käesoleval ajal päris selge, arvatakse et need tekivad lümfoid(-immuun)süsteemi funktsioonidest lähtuvalt ja püüavad lahustuvate kemokiinide ja tsütokiinide toimel moodustada haiguskolde ümber 'kaitserakkude' kihti, mis peaks takistama bakterite edasist levikut.[4]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi mükobakter nakatab alveolaarmakrofaage ja indutseerib TNF-α vahendusel nende hukkumise (kas apoptoosi ehk nekroosi näol).

Haigestumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on Terviseameti andmetel 2014.a. augustikuu seisuga registreeritud esmased tuberkuloosi haigusjuhud[5]:

Kuu Esmased haigusjuhud
jaanuar 22
veebruar 20
märts 15
aprill 17
mai 14
juuni 12
juuli 17
august 16
... ...

Ravi ja profülaktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Raske haigusvormi puhul võib ravi kesta kuni kaks aastat.[3] Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi.[2] Eesti on osalenud kahe multiresistentse tuberkuloosi ravimi uuringus.[3]

  1. Tavaliselt resistentsed enamusele AB-le.
  2. Esimese ehk põhirea preparaadid
    1. isoniasiid
    2. rifampitsiin
    3. etambutool
    4. pürasiinamiid
    5. streptomütsiin
  3. Teise ehk reservrea preparaadid
    1. amikatsiin
    2. kapreomütsiin
    3. tsükloseriin
    4. etioonamiid/protioonamiid
    5. kanamütsiin
    6. ofloksatsiin
    7. para-aminosalitsüülhape
  4. Alati kombineeritud ravi 2-3 ravimiga
  5. Ravi väga pikaajaline - 6 kuud kuni 18 kuud või enam MDR korral
  6. Kokkupuutunud inimeste kemoprofülaktikas on kasutusel isoniasiid, mida manustatakse 9 kuu vältel
  7. Elusvaktsiin sisaldab M. bovise nõrgestatud tüvesid.

Multiravimiresistentne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. ja 2012. aastal avastati ligi 450 000 uut multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) haigusjuhtu. [6]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos on teadlaste arvates inimeste seas levinud vähemalt 70 000 aastat.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Boom WH, Canaday DH, Fulton SA, Gehring AJ, Rojas RE, Torres M., Human immunity to M. tuberculosis: T cell subsets and antigen processing. Lühikokkuvõte., Tuberculosis (Edinb). 2003;83(1-3):98-106., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 132-133. ISBN 9949-14-010-2
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 ERR uudised, Tuberkuloosiravis võib peagi tulla läbimurre
  4. Perez RL, Rivera-Marrero CA, Roman J., Pulmonary granulomatous inflammation: From sarcoidosis to tuberculosis. Lühikokkuvõte., Semin Respir Infect. märts 2003 ;18(1):23-32., (inglise keeles)
  5. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 06.10.2014)
  6. Dr Margaret Chan. MDR-TB: overcoming resistance is essential. WHO, 18. juuni 2009. Kasutatud 23.09.2014. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsuväline tuberkuloos
  • Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, Kopsuväline tuberkuloos Eestis, "Eesti Arst" 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 05.10.2014)
  • Salim Baharoon, Tuberculosis of the breast, Ann Thorac Med. 2008 Jul-Sep; 3(3): 110–114., doi: 10.4103/1817-1737.41918, PMCID: PMC2700437, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014) (inglise keeles)
Ravijuhised
Uuringud
Tuberkuloos vangistatud madudel
  • Jonathan L. Kiel, Reptilian Tuberculosis in a Boa Constrictor, The Journal of Zoo Animal Medicine, 8. väljaanne, nr 4 (detsember 1977), lk 9-11, American Association of Zoo Veterinarians, veebiversioon (vaadatud 05.10.2014) (inglise keeles)