Tuberkuloos

Allikas: Vikipeedia
Tuberkuloos
Klassifikatsioon ja välisallikad
Tuberculosis-x-ray-1.jpg
Kopsutuberkuloosi kolle.
Ladinakeelne nimi Tuberculosis
RHK-10 kood A15-A19.
RHK-9 kood 010-018
OMIM 607948
DiseasesDB 8515
MedlinePlus 000077 000624
eMedicine med/2324  emerg/618 radio/411
MeSH C01.252.410.040.552.846

Tuberkuloos (tiisikus, tbc) on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse.

Epidemioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Levib õhu kaudu, harvem kontakti teel
  • Kõige suurem levimus Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika läänerannikul
  • Eestis suurenenud M. tuberculosis-e multiresistentsete MDR tüvede isoleerimissagedus
  • Võib esineda koos HIV-ga
  • Tuberkuloosivastane immuunsus on suhteline ja püsib nii kaua, kui organismis esineb eluvõimelisi tuberkuloositekitajaid või BCG rakke.

Haigestumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi.[1] Riskigruppi kuuluvad ennekõike need, kes põevad HIV-viirust või mõnd raskema toimelist haigust ning kes elavad ebatervislikku elu (Madala haridustasemega, alkohililembesed, narkootikumide tarbijad). Mehed on vastuvõtlikumad tuberkuloosi suhtes kui naised.[2]

2013. aastal haigestus Eestis tuberkuloosi peaaegu 300 inimest. Kõige noorim haigestuja oli ühe aastane ning vanim 102-aastane.[2]

Eristamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Positiivne niatsiintest
  • Katalaasiproduktsioon
  • Nitraatide taandamine nitrititeks

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test.[1]

Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.[1]

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi ja profülaktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Raske haigusvormi puhul võib ravi kesta kuni kaks aastat.[2] Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi.[1] Eesti on osalenud kahe multiresistentse tuberkuloosi ravimi uuringus.[2]

  1. Tavaliselt resistentsed enamusele AB-le.
  2. Esimese ehk põhirea preparaadid
    1. isoniasiid
    2. Rifampiin
    3. Etambutool
    4. Pürasiinamiid
    5. Streptomütsiin
  3. Teise ehk reservrea preparaadid
    1. Amikatsiin
    2. Kapreomütsiin
    3. Tsükloseriin
    4. Etioonamiid/protioonamiid
    5. Kanamütsiin
    6. Ofloksatsiin
    7. Para-aminosalitsüülhape
  4. Alati komineeritud ravi 2-3 ravimiga
  5. Ravi väga pikaajaline - 6 kuud kuni 18 kuud või enam MDR korral
  6. Kokkupuutunud inimeste kemoprofülaktikas on kasutusel isoniasiid, mida manustatakse 9 kuu vältel
  7. Elusvaktsiin sisaldab M. bovise nõrgestatud tüvesid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 132-133. ISBN 9949-14-010-2
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ERR uudised, Tuberkuloosiravis võib peagi tulla läbimurre

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]