Jõgi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib veekogust; filmi kohta vaata artiklit Jõgi (film 1984)

Parvlaev Pärnu jõel

Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi on hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal.

Jõgi peab olema looduslik, sest kunstlikke vooluveekogusid kutsutakse kanaliteks ja kraavideks, ning suur, sest väikseid vooluveekogusid nimetatakse ojadeks.

Maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi on Amazonas. Kõige pikemaks jõeks on sajandeid peetud Niilust, aga viimaste aastate uurimused on näidanud, et Amazonas on pikem. Siiski pole see seisukoht üheselt tunnustatud.

Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim ja suurima valglaga aga Narva jõgi. Ainsana voolab nelja maakonna piires Põltsamaa jõgi. Ainus täies pikkuses laevatatav jõgi on Suur Emajõgi.

Ürg- ja vanaajal, kui maanteed olid algelised ja kiired transpordivahendid puudusid, olid jõed olulised liikumisteed. See sõltub küll piirkonnast, aga alles keskajal muutus Euroopas maanteedevõrk nii heaks, et jõed kaotasid oma tähtsuse põhilise liikumisteena.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]