Puu

See artikkel räägib eluvormist; endisaegse massiühiku kohta vaata artiklit Puud (massiühik)

---

Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmed. Puul võib olla ka mitu tüve.

Puud jagatakse okaspuudeks ja lehtpuudeks. Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hulka ja lehtpuud katteseemnetaimede hulka.

Puid rühmitatakse lehtede ja okaste elukestuse järgi igihaljasteks ja heitlehisteks.

Puid rühmitatakse ka kõrguse ja eluea järgi.

Kõrguse järgi rühmitamine

• ülikõrged – kõrgus üle 40 m (ranniksekvoia, hiidsekvoia, harilik ebatsuuga)
• I kõrgusjärk – kõrgus 25...40 m (kuusk, mänd, haab)
• II kõrgusjärk – kõrgus 15...25 m (vaher, arukask, tamm)
• III kõrgusjärk – kõrgus 7...15 m (elupuu, hall lepp, hobukastan)
• madalad puud – kõrgus 5...7 m (kadakas, toomingas, pihlakas)

Eluea järgi rühmitamine

Tamme-Lauri tamm

• väga pikaealised – 500 aastat ja vanemad (tamm, kadakas, pärn)
• pikaealised – 200...500 aastat (kuusk, saar, künnapuu)
• keskmise eaga – 100...200 aastat (siberi nulg, arukask, pappel)
• lühiealised – kuni 100 aastat (hall lepp, pihlakas, haab)

Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Järvseljal – 44,1 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas – ümbermõõt rinna kõrgusel 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on 10-kroonisel rahatähel.

Umeå ülikooli teadlaste väitel on maailma vanim puu Dalarnas kasvav 9550-aastane harilik kuusk. Selle vanusega on siiski vaid puu juurestik. Tüvi on tunduvalt noorem. Vanima tüvega puuks peetakse Põhja-Ameerikas Californias kasvavat ligi 4800 aasta vanust igimändi.

Vaata ka

• Eesti pärismaised puud
• Eesti pärismaised põõsad
• Eesti puude loend
• Aasta puu