Belize

See artikkel räägib riigist; linna kohta vaata artiklit Belize (linn); teiste objektide kohta vaata lehekülge Belize (täpsustus)

---

Belize inglise Belize
Belize'i lipp Belize'i vapp
Riigihümn	"Land of the Free" (kuninglik hümn "God Save the Queen")
Pealinn	Belmopan
Pindala	22 966 km²
Riigikeel(ed)	inglise keel
Rahvaarv	307 899
Rahvastiku tihedus	15 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Suurbritannia kuninganna	Elizabeth II
Kindralkuberner	Sir Colville Young
Peaminister	Dean Barrow
Iseseisvus	21. september 1981 Ühendkuningriigist
SKT	2,550 mlrd USD (ostujõu alusel)
SKT elaniku kohta	7700 USD (ostujõu alusel)
Rahaühik	Belize'i dollar (BZD)
Ajavöönd	maailmaaeg –6
Tippdomeen	.bz
ROK-i kood	BIZ
Telefonikood	501

Belize [bel'i:z] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjast Mehhikoga ning läänest ja lõunast Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.

Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.

Sümbolid

• Rahvuslill: Must orhidee (Encyclia Cochleatum)
• Rahvuspuu: Mahagonipuu (Swietenia Macrophilla)
• Rahvuslind: Tuukan (Ramphastos Solfurantus)
• Rahvusloom: Taapir (Tapirello Bairdii)

Haldusjaotus

Belize on halduslikult jaotatud kuueks ringkonnaks, mis on omakorda jagatud 31 valimisringkonnaks. Suurimad linnad on Belize, San Ignacio, Belmopan, Orange Walk, Dangriga ja San Pedro.

Ringkond	Pindala (km2)	Elanike arv (2009)	Halduskeskus
Belize	4307	100 600	Belize
Cayo	5196	79 100	San Ignacio
Corozal	1860	37 300	Corozal
Orange Walk	4636	49 400	Orange Walk
Stann Creek	2554	34 500	Dangriga
Toledo	4413	31 000	Punta Gorda

Majandus

CIA maailma faktiraamatu kohaselt on Belize'is kõrgeim töötuse määr Kesk-Ameerikas – 9,4%. 33,5% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.

Majanduses on valdav põllumajandus, toiduainetööstus ja turism. Ekspordist üle poole moodustavad suhkur ja banaanid.

Toledo ringkonnas asuvad naftavarud, kuid seniajani pole neid veel kaevandatud. Riigis on piirkonna kõige kallim elekter.

Sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 2,1 miljardit USA dollarit ja SKT elaniku kohta 7800 USA dollarit. Majanduse kasvutempo aastal 2005 oli 3,8%

Loodus

Great Blue Hole Belize'i Vallrahus.

Pinnamood on tasane kuni kergelt künklik, välja arvatud Maya mäed (1122 m) sisemaal.

Kliima on troopiline, vahelduva niiskusega.

Taimkatte moodustavad troopilised vihmametsad, üksikud männisavannid ning sood ja rannikualadel kasvavad mangroovid.

Ranniku lähedal on arvukalt korallsaari. Belize'i Vallrahu on 290km pikk ning seega läänepoolkera kõige suurem korallrahu.

Rahvastik

Rahvusrühmad jagunevad järgmiselt: kreoolid 39,7%, mestiitsid 33,1%, maajad 9,5%, garifunad 7,6%, indialased 2,1%, teisi 8,0%.

Belize'is räägitakse inglise, hispaania ja garifuna keelt, maaja keeli ja alamsaksa keelt.

Religioon

1980. aasta andmetel olid 62% elanikest katoliiklased, 12% anglikaanid, 6% metodistid, 4% mennoniidid, 3% adventistid, 2% nelipühilased, 1% Jehoova tunnistajad ja 2% mitteusklikud.

Ajalugu

Riigi mägises lääneosas asuv Xunantunich on iidne maiade asula

21. septembril 1981 iseseisvus Briti võimu alt.

Enne eurooplaste tulekut asus Belize'i aladel maiade impeerium ning sellest ajast on säilinud paljud iidsed asulakohad (Altun Ha, Caracol, Cahal Pech, Xunantunich, Lamanai, El Pilar, Lubaantun).

Vaata ka

• Belize'i kindralkuberneride loend

Viited

Rahvaste Ühenduse maad

Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena  · Tokelau · Turks ja Caicos

Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad